Kohtumine arvamusdiileritega

Kiisler märkis, et ajakirjaniku siht on alati teada saada ja edasi anda seda, kuidas lugu päriselt oli, sellal kui suhtekorraldaja lähtub kliendi huvidest, kes soovib toimunut näidata endale sobilikus valguses. Arvamusloos, mis oli arutluse ajend, juhtis Kiisler tähelepanu asjaolule, et vähemasti pooli arvamusruumis ilmunud tekste pole kirjutatud inimesed, kelle nimi on teksti all.

Kiisler selgitas, et tema eesmärk ei olnud mitte suhtekorraldust ja variautorlust maa pealt kaotada, vaid juhtida lugejate tähelepanu sellele, et selline nähtus eksisteerib ning on hea olla sellest teadlik. Tema sõnul ei pruugi lugeja kellegi arvamuslugu lugedes arugi saada, et see pole tegelikult tema enda kirjutatud. “Tahtsin anda märku, et asjad pole alati nii, nagu nad näivad,” lisas ta. Ta selgitas ka sõna “arvamusdiiler” sündi: see on sõnast “arvamusliider” sündinud sõnamäng, mis diileri-sõna olemasolu tõttu omandas mõtteka tähenduse: diiler on see, kes vahendab. See ongi see, mida teevad suhtekorraldusbürood.

PR-bürood pakuvad Kiisleri sõnul arvamustoimetuse veergudele liiga sageli selliseid lugusid, millega loodetakse saada kiiret ja vahetut kasu. “Ära paku lugu, millesse sa ise ei usu,” soovitas Kiisler. “See viib suhtekorraldajate mainet alla.”