Eesti langemine maksukeskkonna pingereas on ohumärk

PricewaterhouseCoopers koostab koostöös Maailmapangaga igal aastal uuringu, mis seab riikide maksukeskkonnad paremusjärjekorda ettevõtjasõbralikkuse alusel. Viimase uuringu põhjal on Eesti maksukeskkond maailmas 38. kohal, kukkudes aastaga 4 kohta.

Kui me mõned aastad tagasi Maailmapanga ja oma New York’i kolleegide palvel esimest korda ühe hüpoteetilise äriühingu maksukohustust välja arvutasime, ei arvanud ma, et see uuring niivõrd elavat vastukaja võiks leida. Ajakirjanduses ja eraviisiliselt antud konstruktiivne ja muidu tagasiside näitavad, et teema on eestlasele oluline ja uuringut on uuritud ning tsiteeritud. Enim väitlust põhjustanud aspektide täpsustamiseks kirjeldaksin siinkohal lühidalt uuringu eesmärki ja metoodikat.

Uuringus on luubi all peaaegu kõik maailma riigid (183 riiki ), kes reastatakse kolme põhilise kriteeriumi alusel: maksukoormuse määr, aasta jooksul maksude maksmisele kuluv aeg ning makstavate riiklike ja kohalike maksude arv. Hinnangu läbiviimisel on aluseks võetud keskmise suurusega (60 töötajat) näidisettevõte. Tagamaks võimalikult head võrreldavust erinevate riikide vahel, on kokku lepitud ka näidisettevõtte põhilised finantsnäitajad ja äriplaan, mille alusel see tegutseb – näiteks on eeldatud, et tegemist on 20% kasumimarginaaliga tegutseva tootmisettevõttega, mis maksab igal aastal dividendidena välja 50% oma kasumist. Seega teistsuguse suuruse ja profiiliga ettevõtete jaoks võiksid uuringu tulemused olla märksa erinevad.