Curlingus viivad sihile terav mõtlemine ja meeskonnatöö

Praktikas mäng nii lihtne pole – jõukatsumused kestavad tavaliselt paar tundi ning pidevalt muutuv mänguseis eeldab osalejatelt mõttekindlust ja head taktikalist plaanimist.Klaasistuudio Annkris Glass üks asutajatest, klaasi­kunstnik Anne-Liis Leht on curling'uga tegelenud juba kümme aastat. Alani jõudis ta töise juhuse kaudu. Nimelt pidas Leht tol ajal ametit Tallinnas Jeti jäähallis, mis oli ainuke koht, kus sai jääkeeglit mängida. “Töötajatele pakuti võimalust seda proovida. Panime meeskonna kokku ja nii see alguse sai. Ala oli Eestis uus ja polnud eraldi nais- ja meeskondi. Kõik mängisid ühes arvestuses, osalesime ka Eesti meistrivõistlustel,” meenutas ta. 

Praegu peetakse jääkeeglis arvestust juba eraldi klassides, aga Lehe sõnul võib võistkondi Eesti meistrivõistlustel olla tollasega võrreldes isegi vähem. Seda tingib mängijate taseme järsk tõus – alaga tõsiselt tegelevad meeskonnad on harrastajatelt eest läinud. Hobi korras mängijatel pole motivatsiooni profisportlasi võistlustel püüda.“See on ikka nii, et kui soovitakse häid tulemusi saavutada, tuleb ka vastavalt treenida. Siiski on ka palju harrastajaid, kes osalevad turniiridel ja käivad isegi Eestist väljas mängimas, ent ei aja tingimata taga kõrgeid tulemusi, vaid lihtsalt naudivad mängu,” rääkis Leht.Lehel on meeskond nimega Nicekond, kellega ta üritab jääle jõuda kahel korral nädalas. Viimasel ajal on kohtumiste arv olude sunnil vähenenud ühele korrale. Kahetunnisel treeningul lihvitakse tehnikat, mängitakse omavahel ja vahel kutsutakse ka teisi võistkondi treeningmängudele. 

Vanus ei ole oluline

Lehele meeldib ala juures enim asjaolu, et see on harrastus kogu eluks – ­seda võib mängida mis tahes vanuses ning seejuures olla väga konkurentsivõimeline.“Curling'us ei ole vanus määrav, see on taktikaline mäng, kus füüsilisest jõust üksi ei piisa. Aastatepikkune vilumus võib ühel hetkel parema füüsise üle kaaluda. See on kombinatsioon füüsilistest ja vaimsetest parameetritest ja just see teebki ala huvitavaks,” rääkis ta. Kui teised talvealad, nagu näiteks suusatamine, sõltuvad ilmast, saab jääkeeglit harrastada pidevalt, sest mäng käib põhiliselt hallides.

Jääkeegel on ka automargi Lexus müümisele spetsialiseerunud Unelmauto ASi hooldusdirektori Ingar Mäesalu suur hobi. Tema tee curling'uni sai alguse huvist petangi vastu. Mäesalu mängis petanki seitse aastat, kuni otsustas 2004. aastal teiste petangimängijatega jääkeeglit proovida. Kokku moodustati kaks meeskonda ning juba samal aastal saavutati Eesti meistrivõistlustel esimene ja teine koht. Spetsiaalset varustust ja õpetusi käidi hankimas Soomest.Mäesalu on Eestit tiitlivõistlustel esindanud seitsmel korral. Curling'u juures köidab teda sarnaselt Lehega mängu mitmetahulisus. “See on ühest küljest füüsiline tegevus, teisalt põnev ja mänguline.”

Ala areneb, kui seda arendada

Jääkeegliga on lihtne alustada, sest selleks pole tarvis palju hinnalist varustust. Vaja läheb vaid harja, kingi, käputäit sõpru ja rada. Tavaliselt kestab juba korra soetatud varustus aastaid, seega on tegu ühekordse kuluga.Kümme aastat jääkeeglit mänginud Anne-Liis Lehe sõnul levib curling kiiresti. “Firma­pidudel käib seda igal aastal proovimas üle 3000 inimese ja eks sealt tekib ka harrastajaid,” sõnas ta.Lehe sõnul on curling Eestis praegu mängijate enda arendada, aga aktiivset kihutustööd teeb ka Eesti Curlingu Liit. Alaliit tegeleb muu hulgas sellega, et luua Eestis jääkeeglile parem kuvand. Liidu peasekretär Harri Lill märkis, et tubli tööga on liit silma jäänud ka jääkeegli esindajatele maailmatasemel ehk World Curling Federationile (WCF). “WCF hindab, et meie alaliit kasutab igal aastal eraldatud arendusraha alati ära maksimaalselt. Usun, et see kõik tasub tulevikus ära,” ütles Lill.

Lill sattus ala juurde tänu perekonnale