Kallis hobi, mis õpetab loodusest lugu pidama

Loomi püütakse võimalikult vähe häirida

Ulukite loendamine on Rannu sõnul oluline mitmel põhjusel. Jahimeeste loenduse põhjal tehakse riiklikke jahinduskavasid, mis määravad, kus ja keda küttida tohib, ning teiseks peab küttimiseks teadma, kus loomad asuvad. “Ei ole nii, et lähed lihtsalt metsa ja hakkad loomi häirima. Tegelikult on jahimehed selgelt häirimise vastu.”

Ajujahti, kus suure seltskonna abil aetakse piiratud metsaalal loomad küttimise eesmärgil liikvele, nimetas Rannu loteriiks, kuna tõenäosus, et loom pika kütiliini moodustavatest jahimeestest just sinu ette jõuab ning on seejuures õige loom, kelle küttimiseks on luba antud, on väga väike. “Jahtimise puhul on ülioluline täpsus – nii laskmisel, aga veelgi enam täpsus selles, et kütid ­õiget looma,” märkis Rannu. Ta lisas, et selleks ajaks, kui ta oma relvast esimese jahilasu tegi, oli ta ajujahtidel osalenud juba viis aastat.

Kuigi üldiselt nimetab Rannu jahipidamist kalliks hobiks, saab seda harrastada ka igaühele taskukohasel tasemel. “Minul on kolm suhteliselt odavat relva, natuke üle 1000 euro maksvad jahirelvad. Aga saaks ka odavamalt. Samas tean inimesi, kel on Austrias teha lastud käsitöörelvad, mis maksavad 100 000 eurot.” Kalliks teeb jahipidamise aga just see 99% vaikset aega. Neil, kes on rohkem kui pühapäevajahimehed, võib vaja minna kas suuremat autot või jahikoertega jahil käimiseks lisaks pere­autole ka jahiautot.

Oluline on õige riietus

Jahindusega tutvuse tegemiseks pole muud vaja kui head vettpidavat kihilist riietust ning soovi ja tahtmist kogenud jahimeeste seltsis metsakülastusel kaasa lüüa. Rannu usub, et jaht on Eestis kõikidele kättesaadav. Ta lisas, et keskmine Eesti jahimees on pigem vanemaealine kui noor. “Eesti jahimees on enamasti pensionär või pensionieelik. Noori on jahimeeste seas üldiselt vähe.”

Samuti on ta näinud, kuidas aastakümneid jahil käinud mehed mingil hetkel jahirelva fotoaparaadi vastu vahetavad, et küttimise asemel edaspidi loomi, loodust ja jahti jäädvustada.

Millistele inimesele jaht sobib ja millistele mitte? “Tasakaalukas peab kindlasti olema ja peab suutma kiiresti õigeid otsuseid langetada,” vastas Rannu. Lisaks peab olema järjekindel, püsiv ja seltskondlik, kuna klubilise tegevuse osa on suur, loetles Rannu, kes on jahiluba kandnud üle kaheksa aasta, kuid on jahindusega kokku puutunud juba 30 aastat.