Alates tänasest tohivad Eesti teedel sõita senisest pikemad ja raskemad autorongid.
Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:
- millistel marsruutidel ja mis tingimustel tohivad senisest pikemad autorongid Eestis tegelikult liikuma hakata;
- kuidas kommenteeris taristuminister Kuldar Leis muudatuse mõju veondussektori kuludele, kiirusele ja tööjõupuudusele;
- miks kinnitab transpordiamet, et raskemad autorongid ei tohiks teede seisundit ega liiklusohutust halvendada.

- “See on veondussektori jaoks pikalt oodatud samm ning oluline ka Eesti majandusele laiemalt,” ütles taristuminister Kuldar Leis. Fotol autorongi katsetamine tänavu kevadel.
- Foto: Transpordiamet
Kui seni sõitsid Eesti teedel valdavalt kuni 16,5 meetri pikkused ja kuni 44 tonni rasked autorongid, siis uue korra järgi on eriloa alusel ja kindlatel marsruutidel lubatud liikuda Euroopa moodulsüsteemile (EMS) vastavatel kuni 25,25 meetri pikkustel ja kuni 60 tonni rasketel autorongidel, teatas transpordiamet. Lisaks võimaldatakse teedele kuni 20,75meetriseid ja kuni 60tonniseid autoronge, mida kasutatakse näiteks metsa- ja puistevedudel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riik lubab põhimaanteedele 60tonnise massiga veokid, kuid turuosalise sõnul on eelnõus algusest peale mitu rasvast “aga”.
Pikemate ja raskemate autorongide lubamine Eesti põhimaanteedel on väga õige poliitiline otsus, kuid selle majanduslik kasu sõltub sellest, kuidas pannakse paika kasutustingimused, omavalitsuste teid puudutavad reeglid ja ligipääs sadamatesse, kirjutab logistikafirma Via 3L juht Urmas Uudemets.
Transpordisektori üks edukamaid autovedajaid Oliver Tatar leiab, et Eestis on töötegija väärtustamine läinud kaduma. Rohkem tuleks panustada noorte kutsumusse ja elukutselise autojuhi kuvandi taastamisse, märkis ta.
Eesti transpordisektor seisab tugeva vastutuule käes: sisendhinnad kasvavad, nõuded karmistuvad ja autojuhide nappus süveneb. Muret tunnistab ka kliimaministeerium ja tõdeb, et mullu lõpetas töö mitukümmend ettevõtet.
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.