Esimese laine aruanded
Tänavu on esimene kohustuslike kestlikkusaruannete aasta. Eestis pidi aruande esitama kümme börsifirmat. Koondasime need aruanded ühte artiklisse, kust leiad viited aruannete ülevaadetele.
Nende kümne seas on üks ettevõte, kelle aruanne ei vastanud audiitori hinnangul standardile (ESRS). Sellegipoolest on ettevõtte majandusaasta aruanne auditeeritud.
Samuti kirjutame lahti, kes jäävad tõenäoliselt aruandluskohuslasteks, kui kohuslaste piiri tõstetakse. Lahkame enim arutatud stsenaariume.
Tormakus lekib
Euroopa Komisjon lubab senisest palju rohkematel esimese laine ettevõtetel lükata mitme standardipunkti avaldamist paar aastat edasi. Komisjon tahab lihtsustada nende 2025. ja 2026. aasta raporteid.
Esimeses laines tehakse vahet alla ja üle 750 töötajaga firmades. Kui varem oli rohkem lihtsustusi väiksematele, siis nüüd lubatakse edasilükkamisi ka suurematele börsifirmadele. Loe täpsemalt siit.
Rutakus aruandluse lõdvendamisel ähvardab aga kohtuteega, kuna kõrvale on heidetud tehnilised eksperdid ja eiratud reegleid. Asja uurib Euroopa ombudsman.
Kestlikkusaruandlust peaks lihtsustama hoopis teisest otsast, kirjutab siinse loo autor arvamusartiklis. Ainiti töötajate arvule keskendudes – nagu praegu on juhtunud – jäävad kõrvale sektori eripärad ja kaduma läheb sisuline väärtus.
Lahjem kliimaseadus
Kliimaministeerium saatis juuli alguses asjaosalistele uue, esimesest versioonist märksa õhema kliimaseaduse eelnõu. Kliimaseaduse uues versioonis on tehtud olulisi järeleandmisi 2040. aastaks ja Eesti vaatab seda sihti teisiti kui Euroopa.
Osapoolte arvamus kliimaseaduse uuest versioonist läheb lahku nagu ennegi.
TOP 5 loetumat lugu
Seotud lood
Mida teeb ESG kontroller?
Kestlikkusaruandluse esimesi aastaid raskendab vähene turupraktika ja suur halduskoormus, kuid raporteerimine tõesti annab eelise, ütleb Tallinki ESG kontroller Helena-Liisa Lepp.
Ajakirjanik uuris teadustöös valitsuse mõjukat reformi
Inimesed, inimesed, inimesed – seda nii riigiaparaadis kui ka eraettevõtluses. Inimesed on kõige olulisemad. Ükski süsteem või struktuur ei vii ennast ise ellu. Muudatused saavad teoks ainult tänu töötajatele, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Laura Saks oma magistritööl põhinevas Äripäeva essees.
Aeg on sealmaal, et saab teha juba esimesi kokkuvõtteid 2024. aasta kestlikkusaruandlusest. Auditeeritud aruande esitas kümme Eesti börsifirmat ja finantsasutust. Vabatahtlikke koostajaid oli rohkemgi.
Kliimaministeerium saatis asjaosalistele uue, esimesest versioonist märksa õhema kliimaseaduse eelnõu. Madalamale toodud 2040. aasta eesmärk erineb Euroopa Liidu omast.
Tallinna Sadama eesmärk on olla Läänemere uuendusmeelseim sadam, sest innovatsioon ja keskkonnasõbralikkus loovad konkurentsieelise.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele