Marika Taal: vabatahtlikke aruandjaid on omajagu palju
Aeg on sealmaal, et saab teha juba esimesi kokkuvõtteid 2024. aasta kestlikkusaruandlusest. Auditeeritud aruande esitas kümme Eesti börsifirmat ja finantsasutust. Vabatahtlikke koostajaid oli rohkemgi.
Euroopa Liidu ettevõtete kestlikkusaruandluse raamistik ja praktika on viimastel aastatel kiiresti arenenud. See peegeldab järjest tugevnevat arusaama, et majandustegevuse keskkonna- ja sotsiaalne mõju vajab senisest paremat juhtimist. Samal ajal on arutelu fookuses ka aruandlusega kaasnev halduskoormus ning vajadus tasakaalu järele nii ettevõtjate kui ühiskonna ootuste vahel.
Seotud lood
Pidage mind naiivseks või optimistiks, aga uskusin talvel, et kestlikkusaruandlus muutub peagi mõistlikumaks. Täna tõden, et eksisin, sest EL keskendub ainiti ühele näitajale, mis pole absoluutselt määrav, kirjutab Kestlikkusuudiste juht Karmen Laur.
Euroopa Liit on veebruarist saati asunud ulatuslikult kärpima kestlikkusregulatsioone, et vähendada ettevõtete halduskoormust. Rutakate poliitiliste otsustega on kõrvale heidetud tehnilised eksperdid ja eiratud reegleid, mis võib lõpuks viia kohtuteeni.
Eestis peaks kestlikkusaruandluse puhul küsima mitte, kuidas vähem teha, vaid kuidas teha paremini. Niisugune aruandlus näitab kätte raiskamise kohad ja aitab muuta äri tulevikukindlaks, kirjutab PwC Eesti ESG vanemkonsultant Toomas Toodu.
Marika Taal rahandusministeeriumist tõi välja kolm peamist kestlikkusaruandlusega seotud teemat, mis ettevõtjatele praegu küsimusi tekitavad.
Tallinna Sadama eesmärk on olla Läänemere uuendusmeelseim sadam, sest innovatsioon ja keskkonnasõbralikkus loovad konkurentsieelise.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele