Tallink on üks kümnest Eesti börsifirmast, kes pidi tänavu avaldama esimese auditeeritud kestlikkusaruande. Tallinki esindajad eesotsas juhatuse esimehe Paavo Nõgenega on kestlikkusaruandlust teravalt kritiseerinud.
“Kui ühelt poolt Euroopa Liit ütleb, et tahame bürokraatiat vähendada, aga teiselt poolt tuuakse ja kallatakse kastiautoga ettevõtetele jälle kohustusi juurde, siis need sõnad ja teod kahjuks ei lähe kokku,” rääkis Nõgene jaanuari algul Äripäeva raadios.
Veebruaris kirjutas Nõgene sotsiaalmeediaplatvormil X (endine Twitter), et luges Tallinki 73 lehekülje pikkust kestlikkusaruande tööversiooni, kuid ei saanud sellest ettevõtte kohta midagi uut teada. “Selle hind meile on 350 000 eurot. Jaburdustest selles ei hakka isegi kirjutama,” märkis ta.
Tallinki ESG kontroller Helena-Liisa Lepp kirjutab osati nurinale alla. “Kriitika on igati mõistetav, eriti esimestel aastatel, sest fakt on see, et praegu me ei näe selle kuluga võrreldes otsest rahalist kasu,” tõdes ta.
Seotud lood
Ühe börsifirma ESG aruanne ei vasta standardile
Sel aastal pidi kümme suurt börsifirmat esitama vaatamata ESG aruandluse lõdvendustele esimese auditeeritud kestlikkusaruande, neist ühe raport ei vasta standardile. Vaata ka, kes neist jäävad eri piiride järgi kohuslasteks.
Tallink Grupp avaldas eile auditeeritud kestlikkusaruande. Vaata, milline on börsifirma aruanne ja olulised ESG teemad.
Euroopa Komisjon tõstab kestlikkusaruandluse lihtsustamiseks töötajate piiri. Kuhu lävend täpsemalt panna, on asjaosaliste nägemuses erinev.
Lekkinud Euroopa Komisjoni dokumendi järgi võivad senisest palju rohkemad kestlikkusaruandluse esimese laine ettevõtted lükata mitme standardipunkti avaldamist edasi.
Kaubanduskeskused kujunevad lähikümnendil linnakuteks, kus elatakse, õpitakse, töötatakse ja veedetakse vaba aega, rääkis Viru Keskuse kommunikatsioonijuht Kärt Vilt Äripäeva raadio saates “Juhtides tulevikku”.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele