“Punase põrgulise õukonnapankurid”: kuidas Scheelid avasid nõukogude kullale tee Eestisse

Kuulsa Saksa-Vene ärimehe Franz Krulli nimi kõlab 21. sajandil Tallinnas taas: seda kõike tänu uusarendusele samanimelise ettevõtte krundil, mille projekti edendab juba tänapäevane magnaat Taavet Hinrikus. Kes oli aga Krull ise ja mille poolest tema Kalamaja äärele asutatud tehas tuntuks sai? Piiritus, külmkapid, suur poliitika ja rahakotikujuline tort – sellest kõigest tuleb juttu.

Enne II maailmasõda võisid Eesti poliitikud ja ametnikud kiidelda mitte ainult riigisisese mõjuvõimuga, vaid ka oluliste osalustega kohalikes ettevõtetes. Näiteks Konstantin Pätsi lemmik oli Eesti kindlustusturu liider Eesti Lloyd, mille aktsiatest kuulus talle umbes veerand. Töötajaid pidi see firma palkama isegi Taanist.

Ettevõtja, Marie Curie õpilane, eksiilvalitsuse minister ja kirjanik Oskar Lõvi oli inimene, kellel õnnestus 1930. aastatel kiusliku Nõukogude võimuga Eesti piimatoodete ekspordis kokkuleppele saada. Punaarmee tulekuga sai Lõvist aga uute kommunistlike peremeeste verivaenlane.

Praegu Tallinnas mööda Paldiski maanteed sõites on raske mitte märgata suurt Mayeri ärikvartali silti. Kuid vähesed teavad, et moodsale äripargile ja kodukeemiat tootvale ettevõttele nime andnud tehas tekitas sajand tagasi ägedaid vaidlusi ja konflikte.

Lätis peakontorit omav finantstehnoloogia ettevõte Wandoo Finance näeb oma suurimat kasvupotentsiaali Ladina-Ameerikas. Ettevõtte asutaja ja tegevjuhi Iveta Bruvele sõnul on Peruus saavutatud veidi enam kui aastaga laenutaotluste maht, mis läheneb Poola turule, kus ettevõte on tegutsenud kümme aastat. Samal ajal tugevdab Wandoo Finance kohalolekut Baltikumi kapitaliturgudel ning otsib uusi kasvuvõimalusi väljaspool traditsioonilist tarbijalaenuäri.