Lasnamäe hõbedased tiivad: Eesti lennufirma esimene õhkutõus ja esimene pankrot

1921. aastal oli Jakob Tillo juba kogenud lendur ja ka poolharitud üliõpilane, kes oli sunnitud oma õpingud ja karjääri katkestama, et osaleda esmalt suures ilmasõjas ja seejärel vabadussõjas. Sel aastal kohtus ta investoritega, kes olid valmis raha panema Eesti esimese lennufirma käivitamisse, mis oli uus äri isegi maailma mõistes. Lennuvedudesse otsustas investeerida Robert Holst, üks tollaseid puidukaubanduse valdkonna juhte. Teiste kaasasutajate hulka kuulusid põhikirja järgi peale Tillo ja Holsti Harju Panga juhatuse esimees Madis Jaakson, jurist ja poliitik Otto Strandman, aga ka kuulsa Tallinna vineeritehase omanik Martin Luther.

Ettevõtte kapital oli 10 miljonit Eesti marka, mis jagunes 10 000 aktsiaks. Aeronaut ASi nime saanud firma plaanis peagi soetada oma lennukid, teha veel Vene impeeriumi ajal Lasnamäele rajatud lennuväljalt lennureise marsruutidel Tallinn–Helsingi, Tallinn–Stockholm, Tallinn–Narva–Petrograd ja Tallinn–Tartu–Valga–Riia ning osta edaspidi välispartneritelt õigused teenindada teisigi marsruute.

Riik kinnitas omalt poolt ettevõtte õigused avada lennukoole ja töökodasid, korraldada lennuteemalisi loenguid ning levitada lennualast kirjandust. Lisaks anti õigus soetada mistahes õhusõidukeid, ehitada lennujaamu, avada filiaale nii Eestis kui välismaal ning teha koostööd teiste sarnaste organisatsioonidega. Samas sätestati eraldi, et lennufirma direktoriteks võivad olla vaid Eesti kodanikud.

Uue lennukompanii esimene lend toimus 29. juunil 1921, see viis reedese posti Tallinnast Riiga. Ent Aeronaudi lennuk oli juba paar päeva varem reklaamlennu mõttes pealinna kohal tiirutanud. Nelja-viie reisija jaoks mõeldud lennumasinasse Sablatnig P III otsustas järjekorras astuda umbes 40 uudishimulikku inimest.

Lennud jätkusid ettevõtte esimesel tegutsemisaastal kuni 14. oktoobrini, misjärel läksid lennukid talvepuhkusele. Esimeste tegevuskuude jooksul tegi lennufirma 175 lendu, olles vedanud pardal 673 reisijat ning lendude pikkus oli kokkuvõttes 35 000 kilomeetrit. „Meie kliimas on kogenud pilootidega heade lennukitega lendamine sama turvaline kui Lääne-Euroopas. Terve suvehooaja jooksul ei juhtunud Aeronaudil lennunduses ühtegi tõsist intsidenti,“ kirjutas selle kohta ajaleht Kaja.

Juba 1921. aasta hilissügisel hakkasid Aeronaudi esindajad rääkima mitte ainult importlennukeid kasutavast ettevõttest, vaid ka lennumasinate ehitamisest Eestis. Selle saavutamiseks taotles ettevõte riigilt toetusi. Idee õnnestus teostada juba järgmisel aastal, kui Tallinnas Dvigateli tehases hakati litsentsi alusel kokku panema samu Saksamaal arendatud lennukeid Sablatnig P III. 1922. aasta suve lõpuks õnnestus lennufirmal alustada Riiga mitte enam perioodilisi, vaid juba kindla plaani järgi kulgenud regulaarlende.