Tallinna katsetus näitab: elektriline jäätmeveok veel sisepõlemismootorit ei asenda

Pakendiringluse ja ringmajandusettevõtete liidu juhatuse liige Alder Harkmann rääkis, et maksame juba täna kinni seda, et ei suuda pakendijäätmeid piisavalt ringlusse suunata. Ringlussevõtt peaks olema – erinevalt praegusest – ladestamisest ja põletamisest soodsam.

Eesti on saanud mitu korda Euroopa Komisjonilt noomida, et me ei suuda olmejäätmeid piisavalt ringlusse suunata. Olukorra parandamiseks valmistab riik praegu ette jäätmereformi. Jäätmekäitlejad ja -vedajad ning ringmajanduse ettevõtted on aga lahenduste suhtes skeptilised.

Jäätmekäitluse juhid peavad järgmise poolaasta kõige negatiivsemateks mõjutajateks hinnatundlikkust, maksumuudatusi ja toormehinna muutust. Positiivseid tegureid enamik juhte ei näe, selgub Äripäeva Infopanga värskest jäätmekäitluse aastaraportist.

Inimesed ostavad üha rohkem hübriid- ja elektriautosid, kuid puudulik taristu seab piirangud. Eesti niigi vana autopark vajaks aga värskendust.

Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.