Tasakaalus majanduse foorum
8. novembril 2024 toimub Tallinnas Kultuurikatlas Tasakaalus majanduse foorumil „Elevant toas“, kus arutatakse koos ülemaailmselt tunnustatud konsultantidega uute majandusmudelite üle ja vaetakse rohepööret kui ärivõimalust. Taavi Veskimägi osaleb paneelis ”Millised äriprojektid saavad aastaks 2040 rahastust?“.
Loe lähemalt programmist ja registreeri
SIIN.
Tunnustus, mitte süüdistused
Probleem pole tema sõnul visiooni puudumises, vaid selles, et visiooni ei suudeta ellu viia. “Meil on küll suured plaanid, aga nende elluviimiseks peab keegi võtma julgeid samme. Ja keegi ei taha seda teha, sest nad kardavad riske,” nentis ta. Ka tuleviku majandusmudeli jaoks pole meil Veskimäe hinnangul vajalikke inimesi, kapitali ja teadmisi.
Innovatsioon on aga iseenesest riskantne. Veskimägi toob välja, et eurotoetuste jagamisel tuleb jälgida ülitäpselt dokumente ja protseduure ning eksimise korral on oht, et lisaks süüdistustele tuleb ka raha tagasi maksta. Kuna ebaõnnestumist aktsepteeritakse meie ühiskonnas vähe, jäädakse tema sõnul ohutu status quo juurde.
“See on tõsine probleem. Kui ametnikud ei tunne, et nad võivad riske võtta ilma isikliku karistuseta, siis nad ei tee seda. Sama kehtib ka poliitikute ja ettevõtjate kohta,” rääkis Veskimägi, lisades, et kui start-up’id töötaksid samamoodi, ei sünniks midagi uut.
Esimene lahendus on Veskimäe sõnul see, et iga ebaõnnestumise korral ei otsitaks süüdlasi. See puudutab nii poliitikute ja ametnike suhtlust, aga ka meediat, märkis ta. “Kui keegi võtab riski üldise hüve nimel, siis peaksime suutma sellest aru saada ja tunnustama neid inimesi, kes teevad julgeid samme. Me ei peaks keskenduma ainult negatiivsetele näidetele, vaid ka õnnestumistele,” rääkis ta.
Kaitsetööstus toetugu ekspordile
Kaitsetööstuse liidu nõukogu esimehena tõdes Veskimägi, et Eesti kaitsetööstusel on suur potentsiaal pakkuda innovaatilisi tehnoloogiaid, mis oleksid traditsioonilistest lahendustest tõhusamad. “Näiteks võiksime keskenduda tuleviku kaitsetehnoloogiate arenduskeskuse loomisele Euroopas,” mainis ta.
Strateegiline autonoomia on Euroopas lähiaastatel Veskimäe hinnangul selgelt oluline teema. Ta kõrvutas Eestit sarnaste riikidega, nagu Taiwan, Singapur, Lõuna-Korea ja Iisrael, kes on arendanud kaitsetööstus oma kaitsevõime tagamiseks. “Nende riikide näitel on selge, et väikesed riigid peavad üles ehitama kaitsetööstuse, mis toetub ekspordile,” ütles Veskimägi.
Intervjueeris Hando Sinisalu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Juhtimistavadele pööratakse keskkonna- ja sotsiaalsetest teguritest vähem tähelepanu, raporteerimiskohustus tõotab seda aga parandada. Riskijuhtimine ei tähenda pelgalt regulatsioonidele vastamist, vaid terviklikku protsessi, rääkisid jätkusuutlikkuse festivalil Impact Day esinenud tippjuhid.
Peagi ametist lahkuv riigisekretär Taimar Peterkop teatas, et kõlastab kliimaseaduse vaid siis, kui arvestatakse tema välja toodud märkustega, mida on hulgi. Eelnõus puudub põhjendus, miks on Eesti eesmärgid madalamad ELi omadest, märgib Peterkop.
Majanduskasv on tihedalt seotud taastuvenergia ja ringmajanduse edendamisega. Eestil on potentsiaali mitmes sektoris, aga selleks on vaja juhtide seas ka uut energiat, rääkis Euroopa Komisjoni tööstuse ja siseturu peadirektori asetäitja Maive Rute.
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.