Riigisekretär on kliimaseaduse suhtes ülikriitiline: eelnõu pole kooskõlas rahvusvaheliste eesmärkidega

Eesti Energia näeb ebakõlasid kliimaseaduse ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide vahel. Kuigi põlevkiviõlitööstuse heide saab 2040. aastani kasvada, võib sektor Eesti Energia arvates lakata enne olemast.

Tööandjate keskliit jätab kliimaseaduse praegusel kujul kooskõlastamata. Liidu sõnul on eelnõu valminud liiga rutakalt, tuues kaasa rida puudujääke, nagu kindlustunde puudumine ja konkurentsivõime alandamine.

Rohetehnoloogia liit soovitab lõpetada juba järgmisel aastal fossiilkütuste subsideerimise, vähendada menetlusaega ja siduda kasvuhoonegaaside hulk SKPga.

Kliimakindla majanduse seaduse kava on olnud kuu aega avalik, aga torm selle ümber pole sugugi vaibunud. Peamiselt kritiseeritakse seaduse vähest ambitsioonikust. Kliimaministeerium peab aga eesmärke realistlikeks.

Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.