Euroopa Liidu uus maksualgatus võib teha lõpu väikemajutajatele

ViDA puhul tekitab arutelusid eelkõige platvormidega seotud käibemaksu kogumine. Nimelt on rahandusministeeriumi maksupoliitika nõuniku Helen Pahapilli sõnul üheks ViDA elemendiks platvormide kaudu teenuseid osutavate isikute käibemaksu kogumine, mille järgi peaksid käibemaksu tasuma ka näiteks Airbnb-s lühiajalist majutusteenust pakkuvad isikud, kes ei ole käibemaksukohustuslased.

Silma sõnul võib käibemaksu juurde lisamine muuta igasuguse kodumajutuse täiesti konkurentsivõimetuks. „Kui me praegu lisame kodumajutusele, mis eelnevalt ei olnud käibemaksukohustuslane, käibemaksu 22% ilma sisendi mahaarvamisõiguseta, tekitame automaatselt olukorra, kus eelduse kohaselt väikemajutajad või kodumajutajad ei suuda enam teenust osutada.“

Eesti riik seisab ettevõtjaid kahjustavatele ja riigi halduskoormust ebavajalikult suurendavatele ViDA punktidele vastu, olles oma vastasseisuga näiliselt Euroopas üksi. Pahapilli sõnul pole olukord aga sugugi lootusetu. „Me räägime läbi praeguse Euroopa Liidu eesistujariigiga ja näeme vaeva ka sellega, et need riigid, kes on kas ükskõiksed või kes tegelikult meid toetavad, aga ei ole mingil põhjusel pidanud vajalikuks seda avalikult öelda, seda teeksid.“

Samas rõhutavad maksueksperdid, et ViDA-l on meile kõigile positiivne mõju. „Kui ViDA päriselt läbi läheb, kas või ainult e-arvete puhul, siis tegelikult lähevad teenused halduskoormuse vähenemise tõttu klientide jaoks odavamaks,“ ütleb Silm.

Kui ViDA mõjutab meid kõiki, siis tulumaksuga seotud HOT (Head Office Taxation) puudutab Euroopa mõistes väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, mis on Eesti kontekstis üsna suured ettevõtjad.

„HOT reguleerib väikese ja keskmise suurusega ettevõtete maksustamist juhul, kui nad on otsustanud laieneda teise Euroopa Liidu liikmesriiki, nad on alles laienemisfaasis, nuusutavad seal turgu. Nad ei ole asutanud sinna äriühingut, vaid tegutsevad püsiva tegevuskoha kaudu,“ selgitab Pahapill.

Uus direktiiv aitab selliste ettevõtete halduskoormust oluliselt vähendada, sest ettevõtjad peavad maksudeklaratsiooni esitama ainult oma koduriigi maksuametile. Näiteks kui Eesti ettevõttel tekib Soomes püsiv tegevuskoht, siis arvutab ta nii oma „peakontori“ kui ka püsiva tegevuskoha maksukohustuse välja Eesti maksureeglite kohaselt ja esitab maksudeklaratsiooni ainult ühele maksuametile ehk Eesti maksuametile. Maksuamet võtab Soome tulumaksumäära, kohaldab seda püsiva tegevuskoha tulule ja kannab Soomele maksu üle. „Kõlab hästi,“ arvab Silm.