- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Igor Pihela teiselt firmalt mõisteti samuti kahjuhüvitis
Maakohtu otsus ei ole jõustunud ning mõlemat Pihelaga seotud firmat esindanud vandeadvokaadi Raul Taltsi sõnul esitatakse kindlasti apellatsioonkaebus, sest maakohtu otsus on küll paljusõnaline, kuid sisuliselt põhjendamata.
"ASi Eferelt hinnangul on maakohtu otsus küll paljusõnaline, kuid sisuliselt põhjendamata. Otsuses puuduvad argumendid selles osas, mida on Eferelt osanikuna valesti teinud ehk millist temal lasuvat kohustust rikkunud. Samuti on maakohus tuginenud otsuses mitmele OÜ Belta väitele, mille osas ei ole aga kohtule ega ka ASile Eferelt ühtegi tõendit esitatud. Eferelt esitab maakohtu otsusele kindlasti apellatsioonkaebuse ja põhjuseks on õigusnormide väär kohaldamine ja otsuse põhistamine mitmetele Belta väidetele, mille kohta toimikus tõendid puuduvad."
Pihela äripartneri Valentin Štavbonko ettevõtet OÜ Belta esindav vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik leidis seevastu, et õiglus võidutses. „Kohus ei uskunud Eferelti „Suure-Peetri ja Väikese-Peetri“ loole sarnanevat käitumist, kus peaaegu kogu ühise äriprojekti kasu sai Igor Pihela äriühing ja teine äripartner jäi sisuliselt tühjade pihkudega,“ märkis Luik.
"Hagejal on hea meel, et õiglus võidutses ning Igor Pihela äriühingult mõisteti koos viivistega välja peaaegu 900 000 eurot. Kohus ei uskunud Eferelt ASi „Suure-Peetri ja Väikese-Peetri“ loole sarnanevat käitumist, kus peaaegu kogu ühise äriprojekti kasu sai Igor Pihela äriühing ja teine äripartner jäi sisuliselt tühjade pihkudega. Maakohus leidis, et Igor Pihelal kui füüsilisel isikul ei ole võimalik n-ö kahestuda ja väita, et neid asjaolusid, mida ta pidi teadma ja teadis Näituste Kinnisvara OÜ juhatuse liikmena, ei teadnud ta Eferelti juhatuse liikmena. Kohus tuvastas üheselt tõenditele tuginedes, et Eferelt, läbi juhatuse liikme Igor Pihela, rikkus osanike lepingut ja tekitas Belta OÜ-le kahju. Sellest kohtuotsusest tuleneb õppetund: ka kirjaliku lepinguga antud lubadusi äripartnerid kahjuks alati ei täida ja seega tuleb olla hoolikam äripartneri valikul."
Juba kevadel jõustunud ringkonnakohtu otsuses tuvastas kohus, et Pihela trikitas Lasnamäel ühist kinnisvaraäri ajanud partnerite algselt kokkulepitud raha tagasimaksmise järjekorrast mööda. Siis arutati Belta hagi Eferelti tütarfirma Näituste Kinnisvara OÜ vastu.
Lugu sai alguse kuus aastat tagasi, kui Pihela ja väikeettevõtja Štavbonko allkirjastasid Näituste Kinnisvara osanike lepingu, milles lepiti kokku ka osanikele väljamaksete toimumise järjekord.
Kõigepealt tuli tasuda pangalaen ning siis teises järjekorras kinnistu eest Štavbonko firmale Belta. Alles kolmandas järjekorras pidi tehtud kulutuste eest raha tagasi saama Pihela firma Eferelt ning kui midagi üle jääb, siis see raha jagatakse omavahel ära vastavalt osalusele Näituste Kinnisvaras. Efereldile kuulub 80 protsenti ning Beltale 20 protsenti Näituse Kinnisvara osadest.
Lasnamäel Uuslinna tänaval asuvale kinnistule kerkis neli viiekorruselist kortermaja. Hiljem selgus aga, et kuigi majad olid valmis ning kasutusloadki juba olemas, võttis Näituste Kinnisvara LHV pangast lisaks juurde 1,35 miljonit eurot laenu ning kandis raha kohe edasi emafirmale, Pihelale kuuluvale ASile Eferelt.
Tallinna ringkonnakohtu otsusega mõisteti Näituste Kinnisvaralt Štavbonko firmale välja 758 000 eurot. Seda on 142 000 euro võrra vähem kui nõutud 900 000 eurot, sest Näituste Kinnisvara 2015. majandusaasta aruande kinnitamisega oli Štavbonko ettevõtte juhatuse liikmena aktsepteerinud kinnistu hinna alandamist.
Nõude täitmise eest vastutab ka teine firma
Näituste Kinnisvara oli aga läinud pankrotti ja Belta nõude rahuldamiseks ettevõttel vara pole.
Kuid Belta oli esitanud hagi ka Eferelti vastu ja hiljuti tegigi Harju maakohus otsuse, millega mõisteti Belta kasuks välja kahjuhüvitis 758 373 eurot. Sellele lisanduvad viivised ning kokku küündib summa 894 000 euroni.
Maakohus nõustus Belta hagis väljatooduga, et Eferelt rikkus osanike lepingut ainuüksi seetõttu, et võttis Näituste Kinnisvaralt vastu rahasummasid, mis pidid maksete järjekorra alusel minema hoopis hagejale.
Hetkel kuum
Oluline oli kohtu hinnangul asjaolu, et rahaülekandeid teostas Igor Pihela, kes oli nii võlgniku Näituste Kinnisvara kui ka Eferelti juhatuse liige. Kohus leidis, et sellises olukorras on võlgniku teadmine osanike lepingu rikkumisest omistatav ka Efereltile ning asjakohane ei ole kostja vastuväide, et Eferelt ise ei teinud ühtegi otsust või korraldust endale väljamaksete tegemiseks ning et füüsilist ja juriidilist isikut ei saa samastada.
Kohus oli seisukohal, et Igor Pihelal kui füüsilisel isikul ei ole võimalik n-ö kahestuda ja väita, et neid asjaolusid, mida ta pidi teadma ja teadis võlgniku juhatuse liikmena, ei teadnud ta kostja juhatuse liikmena.
Kohtu arvates ei olnud kostja Eferelti poolt esile toodud asjaolusid arvestades kahju hüvitamine täies ulatuses kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu.
Kohus leidis, et ebaõiglane oleks hoopis see, kui hagejale tekkinud kahju täies ulatuses ei hüvitataks. Seda arvestades isikutevahelisi suhteid – rahaülekandeid teostas nii võlgniku Näituste Kinnisvara kui ka kostja Eferelti juhatuse liige Igor Pihela.
Vastuolud algasid 2016. aastal
Igor Pihela on varem Äripäevale rääkinud, et Štavbonko lihtsalt ei tahtnud leppida, et nende äriplaan ei õnnestunud. „Korterite suurused ja hinnad olid 15 protsenti suuremad kui seal piirkonnas, mistõttu oli meie müük ka aeglasem. Müüsime kortereid paar-kolm aastat kauem, kui alguses plaanisime. See aga tähendas nii suuremaid intressi- kui ka halduskulusid,“ sõnas Pihela.
Vastuolud said Pihela meenutusel alguse 2016. aastal, kui Štavbonko hakkas osanike lepingu ühte klauslit enda huvides tõlgendama. „Enne seda ta kaks aastat aksepteeris võetud laene, ka Efereltilt võetud laene. Ta polnud ju kuu pealt kukkunud,“ imestas Pihela.
Kuid Štavbonko rääkis, kuidas ta 2016. aastal avastas, et kuigi kortereid müüakse, siis pangalaen ei vähene. Olles küll Näituste Kinnisvara juhatuse liige ja kuuludes ka omanikeringi, siis mitte mingisugust infot tal enda kinnitusel ettevõtte rahaliikumiste kohta ei olnud.
Hiljem sain aru, et tegelikult tähendas see, et nemad hakkasid koos asju otsustama ja mind lükati täiesti kõrvale.
Igor Pihela äripartner
Pihela tõi oma poja Priit Pihela 2015. aastal juhatuse kolmandaks liikmeks klausliga, et ettevõtet saavad esindada vaid kaks juhatuse liiget koos. „Igori sõnul oli seda vaja, et poja otsustusõigust piirata. Hiljem sain aru, et tegelikult tähendas see, et nemad hakkasid koos asju otsustama ja mind lükati täiesti kõrvale,“ kirjeldas Štavbonko.
AS Eferelt
Juhatuse liige Igor Pihela
Aktsionärid: Igor Pihela – 91,43%;
Eferelt teenis mullu 2 miljoni euro suuruse müügitulu juures 458 000 eurot kahjumit. Suurim kulu oli finantsinvesteeringutelt saadud kahjum 785 529 eurot.
Seotud lood
Eesti Näituste omaniku Igor Pihela ja väikeettevõtja Valentin Štavbonko ühine kinnisvaraarendus Lasnamäel on toonud kohtuvaidlused, kas Pihela on algsetest kokkulepetest mööda hiilinud või mitte ning kas äripartner peab 900 000 eurost ilma jääma.
Eesti Näituste omanikku Igor Pihelat rehepapluses süüdistanud äripartner sai kohtus suures osas õiguse ning tema firmale tuleb välja maksta 760 000 eurot.
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele