Prügiärisse trügivad üha kirjuma taustaga ärimehed

Nõrgad seadused ja naeruväärsed karistused on saanud ahvatluseks prügiäri räpasemas otsas, kus loetud kuudega võib kuni miljon eurot tasku panna ning jätta prügihunnik riigi ja maaomaniku probleemiks.

Äripäev kirjeldas kevadel, kuidas Tallinnas Betooni põigus kuhjati ebaseaduslikult hinnanguliselt kuni 15 000 tonni ehitusjäätmeid ning tankistide kaudu on ettevõtte otsad vette kadunud. Veelgi rohkem ehk 20 000 tonni on veetud ehitus- ja lammutusjäätmeid Silikaltsiidi tänaval asuvale riigimaale. Selle lasu koristamise hinnalipikul on maksumaksja jaoks vähemalt miljon eurot.

Küll on aga nendest kohtadest keegi jäätmete vastuvõtu eest saanud raha kätte. Arvatakse, et selle lihtsa ning üsna riskivaba teenimisvõimaluse võib olla avastanud ka kuritegelik maailm.

Nende jutust selgus, et viimasel ajal on tekkinud üsnagi suur surve jäätmekäitluskohtade rajamiseks Maardu linna territooriumile. Sel aastal on mitme firma jäätmeloataotlusele andnud linn eitava vastuse. „Me vaatame, mis firmaga on tegemist. Kas on olnud eelnevat tegevust, kas on töötajaid ja kas ja kui palju on makse makstud. Ikkagi kogemused, oskused ja tahe peavad taga olema,“ selgitas Arhipov.

Riik investeerib Maardut läbiva Kroodi oja puhastamiseks 10 miljonit eurot ja Sile Tee OÜ tahab sinna oja kõrvale teha prügikäitluskoha, oleme sellele kategooriliselt vastu, märkis Arhipov.

Linnapea arvates on murettekitav, et keskkonnaamet küll küsib kohaliku omavalitsuse arvamust, kuid sellega ei pea keskkonnaloa väljastamisel arvestama. Arhipovi sõnul soovib ta nendel teemadel kindlasti kohtuda keskkonnaminister Rene Kokaga, kes Äripäevale hiljuti antud intervjuus nimetas isetekkeliste prügimäegede ja prügistamise teemat väga oluliseks, mis tuleb ära lahendada.

Kokkuvõtlikult oli linnapea sõnum, et Maardusse pole mõtet prügimägesid planeerida ning kinnistute omanikud vaadaku kindlasti tähelepanelikult, kellega ja milliseid lepinguid nad sõlmivad.

Kuna Maardu linn oli Sile Tee OÜ-le jäätmeloa andmise vastu, otsustas keskkonnaamet kõigile sobiva kompromissi leidmiseks pikendada jäätmeloa menetlust. Hinnatakse, kas omavalitsuse välja toodud põhjused on piisavad jäätmeloa andmisest keeldumiseks.

Praegu kehtiva jäätmeseaduse järgi ei saa keskkonnaamet jäätmeloa andmisest keelduda põhjustel, et ettevõte on alles äsja asutatud, käibeta ja töötajateta ning omanikel on küsimusi tekitav taust.

Hiljuti kirjutati Soome meedias, kuidas kuritegelik keskkonnaäri on seal muutunud pea sama tulusaks kui narkoäri. Suure probleemina toodi välja ka ehitusjäätmete vedu Balti riikidesse. Samuti kirjeldati, kuidas ka Soomes on levimas praktika, kus ettevõte võtab küll jäätmeid vastu, kuid ei käitle neid ning jäätmed jäetakse kinnistule maha. Ehk mida kõrgemaks lähevad keskkonnatasud, seda ahvatlevamaks muutub ebaseaduslik keskkonnaäri.

Kuigi ka Eestis on aastaid räägitud vajadusest nõuda jäätmeid käidelda soovivatelt firmadelt piisavalt kopsakat tagatist, et õnneotsijaid ning petiseid sellest ärist kaugemal hoida, siis vastavat seadusemuudatust pole poliitikud ning ametnikud siiamaani suutnud ära teha.