Ebavõrdne olukord Venemaaga võrreldes
Suurenergeetika eest vastutav juhatuse liige Raine Pajo ütles, et tekkinud olukord on tingitud eelkõige CO2 kõrgest turuhinnast ja suurest kogusest Vene elektrist Nord Pooli turul. "See seab Euroopa Liidu elektritootjad ebavõrdsesse konkurentsiolukorda, kuna Venemaa elektritootjad ei pea kvootide eest maksma 25 eurot tonni kohta,“ selgitas Pajo. Elektrienergia import Venemaalt Nord Pooli turule on võrreldes eelmise aastaga suurenenud ligi 1,5 korda. CO2 turuhind on võrreldes eelmise aastaga kasvanud ligi kaks korda.
Tootmisüksuste ja kaevanduste vähenenud koormus ei võimalda töötajatele täistööaega pakkuda ja seetõttu otsustati rakendada sundpuhkust esmalt Eesti elektrijaamas. Kuna põlevkivi tarbimine elektrijaamades on vähenenud, on Eesti Energia sunnitud lähiajal kasutama sundpuhkust ka teistes suurenergeetika ettevõtetes. Kõigepealt pakutakse töötajatele võimalust võtta välja korralised puhkused ja puhkusejäägid.
Vastavalt seadusele võib sundpuhkuse kestus moodustada kuni 90 päeva 12 kuu jooksul, mida tööandja võib planeerida kas korraga või päevade kaupa. Sundpuhkusega kaasneb ka palga vähendamine. Palga kärpimine sõltub koormuse vähendamisest, kuid töötasu ei ole väiksem kui miinimumpalk. Sundpuhkuste täpset töögraafikut planeerides lähtub Eesti Energia eelkõige turuolukorrast ning juhul kui olukord paraneb, katkestatakse sundpuhkused.
Lahendus on põxit?
Raine Pajo sõnul näeb Eesti Energia pikaajaline strateegia ette taastuvenergia toodangu ning põlevkiviõli ja elektri koostootmise kasvatamist ja põlevkivi otsepõletamisest elektriks vähendatakse samm-sammult.
“Elektri ja õli koostootmisele keskendumist toetab Enefit280 õlitehases saavutatud projekteeritud võimsus ja hea töökindlus. Kuid õli ja elektri koostootmise laiendamine on pikaajalisem lahendus. Praeguse olukorra parandamiseks teeb Eesti Energia tihedat koostööd riigi esindajatega, et leida lahendused, mis aitaks säilitada riigile tulud ja töökohad energeetikas,” ütles Pajo.
Eesti Energias on põlevkivi kaevandamise ja põlevkivist energia tootmisega tegelevate üksuste töötajate arv käesoleva aasta algusest vähenenud ligi 400 inimese võrra.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.