Soomlased teevad kokkuhoiupoliitikale lõpu

183 miljoni euroni ulatuva pensionitõusu kõrval pannakse üle veerand miljardi euro lisaks haridussüsteemi ennekõike kohalike omavalitsuste kutsekoolide rahastamiseks.

Tervishoiusüsteemi soovitakse 1000 uue arsti palkamisega kindlamaks muuta. Süsteem ise vajaks 1600–2600 lisaarsti, kirjutas Helsingin Sanomat, aga peaminister Antti Rinne lubas puudujääva osa katta digitaliseerimise ja parema töökorralduse abil.

Plaanis on ka suured infrastruktuuriprojektid. Põhja-Soomes plaanitakse uut raudteed, mis oleks esimene viimase saja aasta jooksul. 300 miljonit eurot lisatakse maanteede korrashoiuks ning plaanis on ka kiirraudteega ühendada Helsingi ja Turu linnad.

Kulutuste katmiseks on plaanis nii maksutõusud kui ka riigivara müük. 250 miljonit eurot on kavas juurde koguda fossiilsetelt kütustelt, tõstes aktsiisi bensiini ja diislikütuse liitrilt 5 sendi võrra. 50 miljoni euro suurune maksutõus ootab alkoholi ning sigaretipaki hind tõuseb 8 eurolt 9,8 eurole.

Kuivõrd aktsiisid, eriti alkoholiaktsiis, on iseenesest regressiivsemad, ehk mõjutavad väiksema sissetulekuga inimeste rahakotti rohkem, siis selle tasakaalustamiseks ootab neid tulumaksulangetus, mille mõju riigieelarvele on 200 miljoni euro ringis. Kapitalimaksude ja riigivara müügis ei ole koalitsioon veel kokkuleppele jõudnud.

Soome uues valitsuses on 19 ministrit. Valimised võitnud sotsiaaldemokraadid saavad enda kätte peaministri, euroministri, regionaalministri, väliskaubandusministri, sotsiaalministri, transpordiministri ja tööministri kohad.

Valimised kaotanud ja uues valitsuses noorema venna rolli jäänud keskpartei saab endale rahandusministri, majandusministri, kultuuri- ja teadusministri, kaitseministri ning põllu- ja metsamajandusministri portfellid.

Sise-, välis- ja keskkonnaministri kohad lähevad rohelistele ning vasakpoolsed saavad endale haridus- ja tervishoiuministri kohad. Rootsi rahvapartei käes on justiits- ja võrdõiguslikuse ministeeriumi juhtide kohad.