- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Oleg Grossi äri kahtlustatakse ümbrikupalga maksmises
Lääne-Virumaa suurettevõtja Oleg Grossi firmas OG Elektra makstakse ümbrikupalka, vihjati aasta alguses "Pealtnägija" toimetusele. Vihjeid ümbrikupalga kohta andsid kolm allikat, kes üksteist ei tunne.
Sularahas palka saanud kaks praegust ja üks endine töötaja nõustusid sündmusi kirjeldama ja osaluseksperimendis kaasa lööma vaid anonüümselt.
OG Elektra praegune töötaja varjunimega Tarmo rääkis, et Eesti üks suurim ja tuntum ettevõtja Oleg Gross või vähemalt tema keskastme juhid osalevad sahkerdamises. „No seal, kui kõrvad lahti käia, siis inimesed räägivad. Ma olen enam-vähem uurinud ja kõik räägivad täpselt sama juttu. Pluss kui on palgapäev, siis kõik, kes minuga seal laos samal ajal tööl on, ja kui on palgapäev samal päeval, käivad nad kõik oma kilekotikesel järel,“ ütles Tarmo.
Ümbrikupalga maksmist kahtlustab ka OG Elektra töötaja Pille (nimi muudetud): „Pool läheb ametlikult ja pool on nagu siis mitteametlikult.“
OG Elektra endise töötaja Raimo (nimi muudetud) sõnul makstakse selliselt palka kõigile. „Kõik töötajad saavad. Ainult need, kes kontoris töötavad, saavad pangakontole,“ lisas ta. Raimo leiab, et mustalt makstud töötasust teab kogu Rakvere.
OG Elektra: see on laim!
OG Elektra jaekaubanduse juhi Üllar Lehesoo sõnul on sellised ümbrikupalgaga seotud väited valed ning nii laimatakse ettevõtet. „Tänapäeval Eesti Vabariigis meielaadne ettevõte selliste mahhinatsioonidega elus ei tegele,“ ütles Lehesoo. „Kas te arvate, et meil on mingi väikene remonditöökoda? Me oleme niivõrd suur ettevõte, et see, mis te räägite praegu ... kas te saate aru, see on absurd. Ma ei taha ebatsensuurset väljendust öelda, aga see on mõistusevastane. Milleks meil ettevõtte peaks sellise absurdsusega tegelema?“ lisas Lehesoo.
OG Elektra juhatuse liige Rita Uukkivi nimetab seoseid ümbrikupalgaga naeruväärseks ja arusaamatuks. „Teie („Pealtnägija“ – toim) poolt maksudeklaratsioonide paranduste tegemise nimetamine skeemiks kontsernis, kus on 1800 töötajat ja paranduste summa kuus keskmiselt sadades eurodes (võimalik kontrollida), on nii naeruväärne kui ka arusaamatu. Sama arusaamatu ja naeruväärne on väide, milles samastate sularahamaksed ümbrikupalgaga,” märkis Uukkivi.
Kõrvaliste pilkude eest varjatud tasumine
Intervjuude tegemise ajaks ettevõttes suhteliselt lühikest aega olnud Tarmo töötab osalise koormusega ja vaba graafikuga ehk sai tulla, millal talle sobib. „Ma olin juba kuskil nädala töötanud ja siis nädala pärast toodi tööleping, mis erines oluliselt sellest, mis oli suuliselt kokku lepitud. Oli vahe töökoormuses, oli vahe palgas ja töölepingu kestvuses. Näiteks kui suuliselt oli kokku lepitud 5,50, siis töölepingus oli töötasuks miinimumpalk,“ kirjeldas Tarmo. „Esimene mõte, kui ma seda lepingut nägin, paistis vastu riigi petmine, riigi petmine just maksudega.“
Tarmo sõnul makstakse palka OG Elektra kontoris. Tema kirjelduse järgi tuleb minna ühte väiksesse paari ruutmeetri suurusesse ruumi, kus kõrvaliste pilkude eest varjatult antakse kilekott kätte.
Kilekotis sularaha saamist kinnitas ka Pille: „Iseenesest palga maksmine toimub niimoodi, et me saame mingil kuupäeval palka, mis tuleb meie arvele. Järgmisel hetkel lihtsalt läheme sinna ruumi ja põhimõtteliselt saame nii-öelda grip-kotis selle raha, paneme allkirja ja siis tuleme sealt välja.“
Hetkel kuum
Tarmo sõnul süvendavad kahtlusi maksuametile esitatud andmed. „Siin väga suur Sherlock Holmes ei pea olema. Piisab, kui logida sisse maksu- ja tolliametisse ja vaadata, kui palju riigile on makse laekunud – need summad on naeruväärsed,“ ütles ta.
Pille sõnul on tal häbi selliselt palka saada, sest suures plaanis on see tema jaoks reetmine. „Ma maksan makse ainult oma sellelt väiksema palga pealt nii palju, kui maksan, ja ülejäänu jääb mulle endale, mis on tore. See on kasulikum, aga seda pole nii palju ka, et sellest niimoodi rõõmu tunda,“ selgitas Pille.
Ümbrikupalga kahtlus ligi kümnend varem
2006. aastal tegi Äripäev ajakirjandusliku eksperimendi, kui saatis Grossi juurde tööle oma ajakirjaniku. Tollal 21aastane Ralf-Martin Soe töötas oma esimese suure loo raames neli päeva Grossi kulinaariaosakonnas taignasegajana. Toonaste märkmete põhjal polnud kõik korras ka tööohutuse ja sanitaarreeglite järgi, aga põhiteema oli ikkagi niinimetatud ümbrikupalk.
Soel on praeguseni alles detailsed märkmed ja isegi salvestused, mis justkui näitasid mustalt raha maksmist. Äripäevas ilmus põhjalik lugu, ometi tunnistab ka finantsjuhtimise taustaga Soe tagantjärele, et juriidilises mõttes ei pidanud tema eksperiment vett. „Õiguslikult ma ei saa väita, et see oli ümbrikupalk, mida ma sain, sellepärast et tagantjärele sellelt maksti maksud ära. Aga minu jaoks see oli üpris arusaadav, et lepiti kokku ümbrikupalga maksmises,“ ütles Soe.
Sarnaselt 2006. aasta eksperimendiga muutusid nüüd Tarmo andmed maksudeklaratsioonil, kui ettevõte sai teada, et „Pealtnägija“ teeb osaluseksperimenti.
„Juhtus see, et kui „Pealtnägija“ võttis ühendust Grossi juhtivate töötajatega, siis on maksu- ja tolliametisse 17 eurot ümber muudetud 314 euroks. Minu hinnangul see poleks niiviisi muutunud, kui „Pealtnägija“ ei oleks ühendust võtnud,“ leidis Tarmo. Andmete muutmine on seadusega lubatud – igal ettevõttel on võimalik aruandeid tagasiulatuvalt parandada maksimaalselt isegi 12 kuud hiljem.
Maksuamet: see tekitab meis küsimusi
Maksu- ja tolliameti maksuauditi osakonna juhataja asetäitja Eilike Pruul ütles pärast „Pealtnägija“ andmetega tutvumist, et maksuhaldurina on neil oluliselt rohkem informatsiooni ja oluliselt rohkem vaja koguda tõendeid selleks, et teha mingeid lõplikke järeldusi.
„Aga igal juhul küsimusi see meis tekitab. Need intervjuud, see lugu ... aga selleks, et öelda, et jah seal on ümbrikupalga maksmine, tuleb meil kõigepealt teha ära omalt poolt mõningad toimingud ja suhelda oluliselt laiema ringi isikutega,“ selgitas Pruul.
Gross kaamera ette ei tule
Veebruaris majanduse edendamise eest presidendilt kõrge tunnustuse saanud Oleg Gross nõustus Rakveres kohtuma, kuid kaamera ette suurettevõtja pärast pikki läbirääkimisi ei tulnud. Gross oli valmis esinema vaid otse-eetris.
Nädala alguses saatis Grossi advokaat kirja, mis naeruvääristab kahtlusi, ründab vilepuhujat ja pakub uue selgituse – Tarmo pealt jäid maksud maksmata, sest mitme asjaolu, sealhulgas tema hilinemiste tõttu ei märgitud meest tööaja tabelisse. Tagatipuks püstitatakse kirjas hüpotees, et Tarmo hilines meelega, et mitte tabelisse sattuda ja eksperimendis loodetud tulemus saada.
Seotud lood
Äripäeva koostatud suur ülevaade joonistab pildi rikkuse jagunemisest ja kasvamisest Eestis viimasel 17 aastal.
Suurettevõtja, Grossi Toidukaupade keti omanik Oleg Gross ütles tulevasse aastasse vaadates, et Eesti majanduse edu võti on haritud Ukraina töötajad, kes ei tule käsi pikal toetusi küsima, vaid aitavad leevendada kohalikku tööjõupuudust, kirjutab Postimees.
Sel aastal saavad presidendilt Valgetähe teenetemärgid Eesti kultuurielu toetanud ettevõtjad Heiti Hääl, Oleg Gross ja Tiit Pruuli. Kõik ütlevad kui ühest suust, et kultuurielu toetamine peab jätkuma ning koostöö ettevõtjate ja riigi vahel muutuma tõhusamaks.
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele