- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Simson: minu jaoks pole ühtegi meeldivat varianti laual
"Kui valimisööl tulemused selgeks said, sai ka selgeks, et minu jaoks ühtegi meeldivat varianti laual ei olegi," tunnistas Kadri Simson. Tema sõnul on kõnelustel ees veel mitu küsimust, kus mõnele võib tunduda, et opositsiooni jäämine on kergem kui kokkuleppe saavutamine.
Läbirääkimised pole tema sõnul rasked mitte üksnes Rail Balticu erimeelsuste pärast, vaid ka teistel põhjustel. "Keegi ei taha oma lubadustest taganeda," ütles ta.
Te kohtusite täna Rail Balticu ühisettevõtte uue tegevjuhi ja juhatuse esimehe Timo Riihimäkiga. Millest te rääkisite?
Rääkisime, milline on Rail Balticu üldine foon, arvestades sellega, et Soome on otsustanud sellega liituda. Arutasime, mis toimub Lätis ja Leedus ja milline on perspektiiv järgmistel aastatel Euroopa Liidust rahastust saada. Oleme jõudnud transpordiministrite tasemel seisukohale, et Rail Baltic jääb ka järgmisel eelarveperioodil suureks erandiks, sest see lahendab mitmes liikmesriigis ühenduse probleemid. Selle erisuse tulemusena saame järgmises perioodis saavutada sama rahastuse, nagu praegugi, sõltumata sellest, et Euroopa üldine eelarve väheneb. Seda kõike silmas pidades ja ka arvestades, et meil kehtib kolme parlamendi ratifitseeritud kokkulepe, tuleb järgmistel nädalatel koalitsiooniläbirääkimistel selle teemaga vastutustundlikult käituda.
Kas tunnete muret, kuidas läbirääkimised Rail Balticu teemal võivad minna?
Mul on selja taga kaks kuud tihedaid valimisdebatte Pärnus Mart Helmega. Pärnu inimeste ees Helme ei öelnud, et ta tahab Rail Balticut lõpetada. Tema mure on, et olemasolevas projektis pole midagi kohalike inimeste liikumisvajaduste jaoks, vaid ainult pikki vahemaid suurel kiirusel läbivatele reisijatele. Selles mõttes ma ju jagan Helme muret. Kohalikud jaamad lisaksid Rail Balticule olulist mõõdet.
Rail Balticut peetakse selle koalitsiooni "make it or brake it"-teemaks. Kui palju olete juba kõnelenud sellest?
Oleme ära kaardistanud, et Keskerakond on lubanud, et Rail Baltic on töös 2026. aastal. EKRE on lubanud, et Rail Baltic saab olema muul viisil ja midagi muud. Need on päris erinevad asjad. Kui Rail Baltic tuleb teisel kujul ja trassil, ei ole sellel ka praegust rahastust, mis tänase valitsuse tööga on peaaegu lõppfaasis vormistamisel.
Kas tulevad rasked läbirääkimised?
Need ongi rasked läbirääkimised ja mitte ainult Rail Balticu pärast. Need läbirääkimised on kõige raskemad, mille juures mina olen olnud. Olen läbi rääkinud aastal 2016 ja olin laua taga ka 2005 ja 2002. Need läbirääkimised on erinevad, sest see on esimene kord, kui Keskerakond on laua taga kohe pärast valimisi. Eelmistel kordadel on läinud valitsus laiali ja siis on teatud, et aeg on limiteeritud ja saame teha väheseid asju. Praegu räägime läbi neljaks aastaks. Kõigil on ees oma programm ja kõigil kolmel partneril on keeruline oma lubadustest loobuda. Ühisosas on meil kerge, kuid erakondadel on väga erinevad programmid, alates pensionist ja lõpetades kultuuri- või majandusteemadel.
Mart Helme on öelnud, et isegi kui Rail Balticu lõpetamist koalitsioonileppesse ei saa, saab seda projekti takistada teistmoodi. Kuidas sellesse suhtuda?
Hetkel kuum
Muidugi on võimalik takistada. Esiteks on võimalik untsu keerata Eesti läbirääkimised Euroopa Liiduga, mis tähendaks järgmiseks seitsmeks aastaks mitusada kaotatud miljonit. See raha, mis tuleks Rail Balticule, ühelegi teisele projektile ei tuleks. Kuid ma ei usu, et ükski Eestist hooliv erakond seda päriselt teeks.
Enne kõneluste alustamist lubas Mart Helme tõsta kõige olulisemad teemad esimesena lauale, vaadatakse, kas minnakse tülli või ei, ja siis minnakse vähem oluliste teemade juurde. Tehtud on aga risti vastupidi, miks küll?
Ei, ilmselt ikka pandi kõige keerulisemad asjad lauale esimesena, aga sel ajal olin mina USAs kohtumas USA energeetikaministriga. Seega ma ei oska kirjeldada, mis nende keeruliste teemadega suletud uste taga toimus.
Lihtsalt avalikkusele ei räägitud neist?
Jah, ma arvan, et nii ongi mõistlik. Et läbirääkimisi ei peeta avalikkuse kaudu, vaid ruumis.
Avalikkus ju tahab teada, mis toimub. Praegu on väga ümmargused seisukohad välja tulnud.
Olen seda meelt, et Keskerakonnal, EKRE-l ja Isamaal on praegu aega küll. Koos ei olda selleks, et teha selle päeva uudiseid, vaid selleks, et teha kokkulepped neljaks aastaks. Praegu pole veel valimistulemusigi välja kuulutatud. Veel vähem on andnud president kellelegi õiguse valitsus kokku panna. Me ei tea isegi, millal riigikogu kokku tuleb. Seega ootus, et tehku me eilseks kokkulepped ära, ei ole kuidagi otstarbekas.
See, et te kohe kõneluste alguses USAsse läksite, tekitas paljudes küsimusi. Miks te seda teha otsustasite?
See oli ratsionaalne otsus. USA energeetikaministriga kahte päeva nõupidamisi pidada on väärt võimalus. Seda enam, et see kutse tuli viimasel hetkel. Pikalt seda kalendris ees polnud. Teiseks on koalitsioonikõnelustel laual teemasid, nagu näiteks haridus-, sotsiaal- ja regionaalpoliitika küsimused, milles on Keskerakonnas palju pädevamaid inimesi kui mina.
Teie otsus tekitas paljudes küsimusi, kas te ei sihi hoopiski europarlamendi kohta?
Siis ma oleks ka alustanud juba Facebooki kampaaniat ja teinud videopostitusi, mida ma tahaks ühte või teist Keskerakonna kaasteelist tegemas näha (naerab). Ei, ma ei kandideeri europarlamendi valimistel.
Rääkides Raimond Kaljulaidist, kui palju tema tegevus Keskerakonda lõhestab?
Minu arvates ta sellise tegevusega pigem pahandab oma erakonnakaaslasi. Ta kasutab mõttetult avalikkuse relva. Ta küll oskab seda kasutada, kuid eesmärgi saavutamiseks oleks palju otstarbekamad silmast silma kohtumised, mitte venekeelsed postitused ilmaruumis.
Ehk ta teeb siis teie arvates lihtsalt kampaaniat järgmisteks valimisteks?
Jah, ja kindlasti ei saa seda talle pahaks panna. Poliitikule on tuntus valuuta. Seal on muidugi õhuke piir, et võid oma positiivse tuntuse negatiiveks keerata.
Aasta alguses ennustasite TV3s, et Reformierakond läheb europarlamendi valimiste ajaks lootusetult tülli. Kuidas Keskerakonnaga lood on?
Ma näen Jüri Ratases head oskust positiivselt koostöövalmina hoida väga erinevaid inimesi. Eks meil ole ka poliitikuid, kes peavad erinevaid asju oluliseks. Mõni peab oluliseks europarlamendi valimisi, mõni juba muretseb kohalike valimiste pärast ja on ka inimesi, kes ootavad, et Keskerakond viiks valitsuses oma programmi sajaprotsendiliselt täide. Kuigi ühelgi erakonnal pole Eestis seda teha õnnestunud.
On vaja päris head talenti, et kõiki neid ootusi ja erinevaid inimesi koos hoida. Jüril on see täitsa olemas. Tal on meeletu pühendumus ja see hoiab erakonna inimesi rahulikus meeleolus.
Kuhu võib viia see hüsteeria, mis EKRE kaasamine valitsuskõnelustele on tekitanud? Nii teie kui ka Jüri Ratas on pidanud nende pärast juba vabandama, samas kui nemad ise ei vabanda oma sõnavõttude pärast. Teist on küll kena vabandada, kuid kui kaua see saab jätkuda?
Vabandama peame vaid sellepärast, et meil on mingi ühine nimetaja. Kui riigikogus ütleks keegi samamoodi midagi mulle vastuvõetamatut, siis ma vabandaksin selle eest ka, isegi kui meid ei ühenda koalitsioon, vaid ainult parlamendisaadiku koht.
Minu jaoks on arusaamatu, kui mingit suurt professionaalset gruppi üldistades solvatakse või madaldatakse. Ma ei saa üldse aru, miks seda tehakse. Eestis on olnud levinud sellise relva kasutamine üldiselt muukeelsete elanike vastu, kuid nüüd on EKRE läinud spetsiifilisemaks. Samas kui vaatame peeglisse, siis me pole alati tõusnud kaitsele, kui on halvustatud venekeelseid inimesi. Ja seda pole teinud ainult EKRE.
Kui suure üllatusena on tulnud ühiskonnas tekkinud paanika EKRE valitsusse toomise peale? Jüri Ratas sai selle peale sadu kirju nii noortelt kui ka välismaal elavatelt eestlastelt.
Ei, ei ole üllatus, EKRE tekitab tugevaid emotsioone, selles pole mingeid küsimusi. Kui EKRE oleks opositsiooni jäänud, oleks samasugune kirjade laviin tulnud. Nende toetajad on sõnakad ja nad oleksid pahased, et nende esindus välja jääb.
Kuidas ühiskonda rahustada?
Koalitsioonilepingu tekstiga, mis näitab, et ükski hirm ei realiseeru.
Rahandusministeerium on juba öelnud, et tulevasel valitsusel pole sugugi nii palju vaba raha, kui te tahaksite. Mis saab?
Senine kogemus ütleb, et rahandusministeeriumil on eluterve ettevaatlikkus. Igal aastal on nad lasknud valitsusel vaielda paarikümne miljoni pärast, kuid aasta lõpus selgub, et vabu miljoneid on palju. Nii on mul olnud võimalik sügiseste eelarvetega ära katta eelnevate aastate jooksul tekkinud Eesti Raudtee miinus. Seda polnud aastaid juhtunud.
Struktuurne tasakaal on ju kena põhimõte. Kui majandusel läheb hästi, peaks ka ülejääk olema kopsakas. Täna räägime sellest, et kolm laua taga olevat partnerit ei karda võtta laenu infrastruktuuri objektide tarvis. Seda tehes on meie kulutused ka suuremad, sest laen on lisakulutus sellele, mis tulevikus toob tulu.
Valimisõhtul ütlesite, et teie isiklikult ei tahaks teha valitsust Reformierakonnaga, kuna nad kehastavad kõike seda, mida te peate valeks. Mida nad täpsemalt kehastavad?
Kui valimisööl tulemused selgeks said, sai ka selgeks, et minu jaoks ühtegi meeldivat varianti laual ei olegi. Oli valik, kas minna opositsiooni ehk teha mitte midagi. Selleks mulle ka tõenäoliselt hääli ei antud. Teine valik oli teha Reformierakonnaga või praeguste partneritega.
Reformierakond kehastab minu jaoks valet just minu valdkonnas. Esiteks maksupoliitika, kus nad soovivad teha maksukingitusi suure sissetulekuga inimestele, samas madalapalgalisi see ei aita. Teiseks räägivad nad ühtsest maksusüsteemist, kuid see on näiteks laevandussektorist Eesti lipu alt kõik laevad ära viinud. Ka energeetika valdkonnas on meie valitsus teinud erandeid, tänu millele laiendavad mitmed ettevõtted siin oma tegevust.
Samuti tulenes skeptilisus sellest, et kui Kaja Kallas sai Reformerakonna esimeheks, lubas ta ainsa asjana ära lõpetada tasuta ühistranspordi. Ka liinide tihendamise lubas ta ära hoida, mis tegi mind murelikuks.
Kuidas teil nüüd Jürgen Ligiga läbisaamine on? Mõni aasta tagasi kraaklesite korralikult.
Jürgen Ligi kehastab seda tüüpi poliitikut, kes arvab, et teiste solvamine on nende eripära. Võib-olla ta arvab, et talle on lubatud rohkem kui teistele. Selle erisuse tegemist, et tegemist on lapsesuuga… liiga hästi see töökeskkonnale ei mõju.
Nüüd on teil kaks lapsesuud kõnelustel laua taga.
Absoluutselt. Ega lapsesuudega… mina eelistan intelligentset sõnakasutust.
Kui suure tõenäosusega Keskerakonna, Isamaa ja EKRE valitsus tõeks saab?
Ma ei tea. Läbirääkimised on rasked ja umbes poole peal. Ees on veel mitu küsimust, kus mõnele võib tunduda, et opositsiooni jäämine on kergem kui kokkuleppe saavutamine.
Mida arvate Isamaa soovist II pensionisammas vabatahtlikuks teha? See on nende ainuke põhiline punkt kõnelustel.
Isamaale annab aluse seda punkti tähtsaks pidada ainult see, et II pensionsamba tootlus pole olnud nii hea, kui selle käivitamisel lubati. Me mäletame telereklaame, mis lubasid, et teine sammas annab väärika penisonipõlve. Neid hirme võtab maha natuke see, et Eestis on palju tööpõlvi, kelle jaoks ongi teine sammas vabatahtlik. Näiteks minuvanustele.
Tuleb rahulikult küsimus läbi rääkida, mida selle vabatahtlikkuse all täpselt mõeldakse. Tulevikutehinguid või ka minevikutehinguid? Üleöö pole võimalik seda raha välja võtta.
Seda ei saa ühe päevaga laua taga ära otsustada. Kui suure tõenäosusega tuleb koalitsioonileppesse lihtsalt punkt, et „analüüsime teise samba vabatahtlikuks tegemise võimalusi“?
Sõnastust ei tea, aga tuleb hoida meeles, et kui Ansipi ajal riik oma maksed peatas, siis paljud inimesed ise oma makseid peatama ei tormanud.
Veel pole teada, kas jätkate majandusministri rollis. Milliseks ministriks te veel sobiksite?
Tõepoolest jagatakse läbirääkimistel viimase asjana ministrikohti. Olles kaks pool aastat tagasi näinud, kui keeruline nende jagamine on – ka siis, kui kõikides punktides on juba kokku lepitud – siis olen Jüri Ratasele öelnud, et minu poolt on ta täiesti vaba. Tal pole mingit kohustust seista minu eelistuste eest.
Kuid teil on ikkagi mingi eelistus?
Ma arvan, et saaksin olla peaministrile abiks ja kasuks mitmes positsioonis.
Seotud lood
LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller arutavad saates, kas kaitsetööstus, andmekeskused, IT, kinnisvara või hoopis miski muu veab Eestit järgmised 30 aastat.
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele