Rootsi meedias viidatud summa 9 miljardit eurot on Danske Banki ja Swedbanki vahel tehtud tehingud aastatel 2007-2015 kogu Baltikumis, millel on tuvastatud mingi riskiindikaator, kuid see ei tähenda automaatselt kahtlasi tehinguid, kommenteeris Eesti Swedbanki kommunikatsioonijuht Kristiina Herodes.
Eestis tekib 4 kahtlast tehingut päevas
Ka Swedbanki Rootsi peakontori reedel avaldatud pressiteates rõhutati, et nende puhul on tegemist ennekõike jaepangaga, mille turuosast johtuvalt juba käis läbi panga suur osa piirkonnas tehtud ülekannetest.
"Eesti turul on Swedbankil 900 000 era- ja 130 000 äriklienti. Möödunud aastal tegid kliendid miljoneid ülekandeid päevas, mille tagajärjel süsteemid tekitasid keskmiselt 80 hoiatust päevas, pärast selliste ülekannete põhjalikku uurimist saatsime meie finantsjärelevalvele edasi 4 teadet päevas," ütles Bonnesen.
Möödunud aastal võttis Swedbank Baltikumis ette 2000 kliendi põhjalikuma taustauuringu, piirkonnas on Swedbankil 3,3 miljonit era- ja 300 000 äriklienti.
"Ühtegi rahapesujuhtumit ei ole tõestatud"
Küsimusele, kas Swedbanki kaudu on raha pestud või pesi Swedbank raha, vastas Swedbanki Eesti juht Robert Kitt reedel avaldatud Eesti Päevalehele antud intervjuus eitavalt. "Rahapesu on kuritegu. See tuleb viia kohtusaali ja läbi menetleda. Ei ole teada, et oleks sellist asja juhtunud. Pangad ei pese raha, vaid on infrastruktuur. Kliendid liigutavad raha ja nende tegevuse tagajärjel juhtub midagi sellist," ütles ta.
Seotud lood
LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller arutavad saates, kas kaitsetööstus, andmekeskused, IT, kinnisvara või hoopis miski muu veab Eestit järgmised 30 aastat.