Kehv keelekasutus peletab kliente

Tallinna Ülikooli eesti keele professor Reili Argus nentis Äripäeva raadio saates “Eetris on Tallinna Ülikool”, et ettevõtete suurim probleem on kantseliidi kasutus kirjavahetuses. “Tihti on kirjad raskepärased ja hakkavad pihta nii kaugelt, et lugeja ei saa aru, kuidas see temaga seotud on,” rääkis Argus. “Kantseliitlik väljendusviis tundub kirjutajale justkui õige, kuid tegelikult tähendab see, et kirjutamist ei mõtestata piisavalt, nii tulevad mängu liigsõnalisus, ületäpsustamine ja võõrapärased lausekonstruktsioonid, mis tekitavad lugejas võõrandumist ja viha,” nentis ta.

Lisaks on probleem teatud lausemallide kasutamine. “Kusagilt on midagi meelde jäänud ja siis kiputakse seda väljendit üle kasutama,” tõdes Argus. “Näiteks arvatakse, et korteriühistusse ei saa kirjutada, et “naaber lärmab öö läbi”, sest see on liiga lihtne, ja siis tahetakse kirjutada pidulikumalt stiilis “käesolevaga teatan, et naaber teostab rikkumist selles valdkonnas”,” tõi ekspert näite.

Argus toob välja, et kantseliit on oma olemuselt vana nähtus ning seda sisaldav väljendusviis on ühelt poolt justkui pidulik ja tähtis, kuid praegu on selle kasutamisel vinti üle keeratud. “Ma ei arva, et kirjutaja meelega kantseliiti kasutab, põhjus on psüühiline ehk inimene tahab parimat, kuid ei mõtle sellele, et see, mis on tema silmis ilus, ei pruugi seda olla lugejale,” selgitas ta. “Kantseliiti kasutades tahetakse olla tõsiselt võetavam.”

Eksimuste põhjused seisnevad paljuski võõrkeelte mõjus. “Inimesed elavad inglise keele mõjuväljas ja tarbivad ingliskeelset ilukirjandust, see on põhjus, miks keskmine keeleoskuse tase on viimastel aastatel läinud halvemaks,” rääkis Argus. “Ka loovat teksti kirjutatakse liiga vähe ning ainult kohustuslikus korras,” osutas ta kirjaoskuse halvenemise võtmekohtadele.

Arguse sõnul on praeguseks ülikoolidesse jõudnud nutipõlvkond ning ta on referaatides täheldanud näiteks ilma tegusõnata lausete kasutamist. Nii leidub tudengite kirjatükkides kujundeid, mis on kõnekeelsed ega sobi korrektsesse neutraalsesse teksti. “Need probleemid ei esine ainult paaris töös, vaid kõigis,” tõdes Argus.

Väiksemate probleemidena nimetab ta kokku ja lahku kirjutamisel ning kirjavahemärkide asetamisel tehtud vigu. “Põhiline probleem on siiski selles, et ei suudeta enam korralike lauseid teha, ei saa aru, mida kirjutaja öelda tahab,” lõpetas spetsialist.