Valitud otsustajatel peab olema julgust ja tahet vastutust võtta

Näiteks kui Eesti murraks välja igavast ja pailapselikust seisust ning hakkab teiste vigu ja rumalusi enda kasuks pöörama, siis on võimalik, et meil majandus kasvab ka rahvastiku kahanemise tingimustes, leiavad nii Madise kui ka Nõgene. Seejuures on tähtis arvestada võimalike Eesti majandust mõjutada võivate negatiivsete stsenaariumidega. “Neid on kaks: esiteks, et Eesti ei suuda nutikalt käituda ning elatustase halveneb rahvastiku muutuste tõttu,” rääkis Madise Äripäeva raadio saates “Isemajandav Eesti”. “Teiseks tuleb arvestada, et siia tuleb väga palju inimesi juurde – kliimamuutuste ja sõdade eest pagejaid saab lähima sajandi jooksul olema väga palju,” nentis ta.

Probleemide efektiivsemaks lahendamiseks tuleks anda ametnikele rohkem otsustusvabadust ning ka neil peab olema julgust vastutust võtta. Madise tõi näite, kus alles hiljuti jäi Hiiumaa lihaveiste kasvataja toetusest ilma, sest madalad kadakad ja pilliroog defineeriti seaduse järgi puudeks, mida veised justkui ei söö, olgugi et tegelikkus on teine.

Õiguskantsleri arvates seisnebki võti paindlikkuse toomises riigisüsteemi. “Meil ei ole vaja robotametnikke, vaid neid, kes lepivad paindlikult ühiskonna huvides kokku,” sõnas Madise. “Praegu tegeldakse palju seaduste kokkuliitmise ja ümberkirjutamisega, mis ei anna mitte midagi. Tähtis on rumaluste kehtetuks tunnistamine ning küll siis halduskohus saab oma tugevust näidata ning vajadusel argumente kontrollida.”

Muutustest rääkides ei tohiks Nõgene hinnangul välja käia ideid, mida võib-olla kõige tõsisemalt ei mõelda või mis ei pruugi olla läbimõeldud. “Riigireformi puhul sai palju kõlapinda riigiaparaadi vähendamise idee poole võrra,” tõi ta näite. “Kui seda teha, siis läheb Eesti riik kohe kindlasti katki,” põhjendas ta, miks idee pole tema arvates korralikult läbi mõeldud.

Läbimõtlematuse idee on iseloomulik ka valitsuse tasandil tehtud otsustele. Seda eelkõige sellepärast, et poliitika nõuab kompromisse. “Ei suudeta kokku leppida, et ühest valdkonnast lõikame, sest see on ratsionaalne ja vajalik, samas kui teine valdkond jääb puutumata,” selgitas Nõgene. “Kuna kokkulepet ei saavutata, võetakse sageli kõigist valdkondadest võrdselt, mis muudab paljud juba efektiivsusele mõelnud ja iseseisvalt kärpeid teinud sektorid teovõimetuks.”

Mis puudutab riigikorraldust tervikuna, siis pole Madise hinnangul kompromissid halvad. “On hea, et parlamendis peegelduvad erinevad maailmavaated – keegi ei saa päriselt oma ning midagi ei saa ka päriselt viltu minna,” oli ta optimistlik.

Lisaks ei näe Nõgene potentsiaali ideel, mille kohaselt pandaks paika tähtajad, kui kaua võib üks või teine ametnik ühel positsioonil olla.

“Kui üks kalanduse eest vastutav asekantsler peab tähtaja möödumisel valdkonda vahetama, kaotavad mõlemad valdkonnad,” oli ta kriitiline. “Üks kaotab eksperdi, teine saab eksperdi, kes näiteks teatrit juhtida ei oska – seega peab ta avalikust teenistusest lahkuma ja minema ümberõppele,” selgitas Nõgene.