Eestil jagub turistide meelitamisel arenguruumi

Ühe turistide Eestist eemale jäämise põhjusena nimetab Sameli kõrgeid aktsiise ning Eesti hinnataseme kerkimist. Siiski pole tegemist peamise argumendiga, miks soomlane mujale vaatab. „Majandusel läheb hästi, inimestel läheb hästi ja nii reisitaksegi tihemini ja kaugemale,“ viitas ta sellele, et majandusliku kindlustunde kasvades vaadatakse lihtsalt turismisihtkoha valikul naabrist kaugemale. „Võetakse ette Lõuna-Euroopa ja Aasia,“ nentis ta.

Ühe soomlasi pelutava põhjusena on nimetatud eestlaste vähenevat soome keele oskust. Sameli selles suurt probleemi ei näe. „Soomlasi on 5,5 miljonit, vanem elanikkond võib-olla tõesti ei räägi teisi keeli, kuid noorem põlvkond saab igal pool ka teistest keeltes hakkama,“ oli ekspert veendunud. „Samas tasub meeles pidada, et kui tahame kellelegi midagi müüa, siis eeldatakse, et suudame talle vähemalt tema emakeeles tere öelda,“ rääkis Sameli.

Lisaks soomlastele huvitab sarnaselt teiste riikidega Eestit Aasia turiside arvu kasv, mis on Aiti sõnul alates 2002. aastast pidevalt tõusnud. Eesti sihib rikkamapoolset Hiina turisti, kuid Sameli sõnul ei olda veel nende vastuvõtmiseks valmis. „Hiina turist sööb Eesti toitu hea meelega, kuid me peame olema valmis selleks, et maitsestame seda nende tarbeks teist moodi – peame õppima, kuidas Hiina turiste vastu võtta,“ nentis Sameli. Samuti tuleks tema hinnangul mõelda sellele, et isegi kui meie teenindajad ei räägi hiina keelt, võiks klientidele pakkuda hiinakeelse menüü.

Selleks, et turistid Eestisse tuleksid, peab sektor olema pidevalt valmis kohanema väliskülaliste eelistuste muutumisega. Näiteks tuleb silmas pidada, et pakettreisid kaotavad üha enam populaarsust. „Inimesed tahavad aktiivselt kohalikust elust osa võtta,“ rääkis Sameli. „Enam ei taheta, et kõik asjad tehakse ette ja taha ära,“ kinnitas ekspert.

Selles trendist saavad kasu lõigata eelkõige väikeettevõtjad. „Kuna turistide elamustest moodustab suure osa toit ning nad tahavad nautida kohalikke restorane ja kultuuri, siis väikestel ettevõtetel on parim võimalus pakkuda autentsust,“ arvas Sameli. „Näiteks on meil Eestis UNESCO pärandi suitsusaun, kust ei saa küll rahvamasse läbi lasta, kuid sellegipoolest on see eesti kultuuri tutvustajana turistide jaoks ülioluline,“ lisas ta.

Sameli kinintusel läheb maapiirkondades tegutsevatel turismisektori ettevõtjatel väga hästi ning 80 protsenti turismiteenuste pakkujatest on mikroettevõtted, kel turism pole põhitegevus. Ekspert näeb arenguruumi eelkõige selles, et turismi saaks võtta põhitegevusalaks. „Sagedasti jääb turistil maapiirkonnas maja broneerimine selle taha, et peremees peab parasjagu kusagil mujal lund lükkama,“ viitas ta sellele, et muude tööülesannetega hõivatud olemine võib osutuda probleemiks.