Beckhami-trikk päästaks Eesti tööstuse

Rõivatootja Sangar juhatuse esimees Raul Saks tõdes, et Eesti majandus on kulgemas suunas, kus odavaid tooteid ei saa suures mahus enam toota. Tema hinnangul suudavad palgasurvega paremini toime tulla pigem väikesed ettevõtted, sest nende tööjõuvajadus on väiksem ja ilmselt on neis ettevõtteis ka rohkem paindlikkust, et töötajale vastu tulla.

Paindlikkusele viitas ka iglusaunade tootja Creative Woodworksi juhatuse liige Priit Kallas, kes tõdes, et kindlasti on ka nemad tundnud palgasurvet, ent seda püütakse lahendada pigem loominguliselt, pakkudes töötajatele lisaks palgatõusule ka hüvesid. Sarnaselt Saksaga arutles ta, et väikesed ettevõtted saavad oma töötajatele pakkuda paindlikumaid tingimusi, teisalt räägib väikeettevõtete kahjuks aga just nende väiksus ning seega ka rahaline piiratus.

Eesti Panga hinnangul jätkub palgakasv ka järgnevatel aastatel. Aastane palgakasv peaks jääma umbes 6% juurde. Kui tänavu peaks keskmine brutopalk jääma 1303 euro juurde, siis 2019. aastal edeneb see juba 1384 euroni. 2021. aasta keskmine brutopalk on aga prognooside kohaselt juba 1555 eurot.

Majanduskasvu aeglustumise üks põhjus on, et inimesi lisandub tööturule aina vähem. Teine põhjus on ettevõtete konkurentsivõime probleemid, millele viitab Eesti turuosa vähenemine peamistel eksporditurgudel.

Kuna palgakasvu mõju avaldub täies mahus alles mitme aasta jooksul, varjutab konkurentsiolukorra halvenemine ka eelseisvaid aastaid.

Hinnatõus Eestis on aeglustumas, peamiselt maksude ja energia tõttu. Tarbijahindade kiirem kasv jäi aastasse 2018 ja alates 2019. aastast aeglustub hinnatõus 2% lähedale. Kuigi majanduse kasvutsükli tipp on läbitud, püsib palgakasv tööjõupakkumise vähesuse tõttu hoogne ja kergitab ennekõike teenuste, kuid ka kaupade hindu. Samas väheneb varasematel aastatel märkimisväärne maksutõusude mõju üldisele hinnakasvule ja ka energia kallinemine ei mõjuta tarbijakorvi maksumust enam nii palju kui varem.

Majanduskasvu aeglustumisele vaatamata laekub makse Eestis tavapärasest enam ja seetõttu oleks mõistlik riigi kulude planeerimisel kuni 2021. aastani teha riigieelarve ülejäägis, soovitab Eesti Pank. See võimaldaks koguda headel aegadel varu, mida saaks majandustsükli languse ajal kasutada Eesti majanduse ergutamiseks.