Simson selgitas, et majandusministeerium on veeteede ameti eestvedamisel kaardistanud erisusi, mida lubavad teised riigid oma meremeestele. Sõelale on jäänud tonnaažimaksu kehtestamine tulumaksu asemel. See tähendab fikseeritud maksu sõltumata sellest, milline on ettevõtte kasum. Samuti kaalub valitsus laevatöötajate maksubaasiks panna 750 eurot. See tähendab, et maksud tuleb tasuda 750 eurolt ja ülejäänud palk on maksuvaba.
Meremehed ja laevaomanikud lähenevad teisiti
Nüüd, kus eelnõu on läbinud esimese lugemise, soovib Simsoni sõnul asja vedav majanduskomisjon kohtuda nii meremeeste ametiühingute kui ka laevaomanike liidu esindajatega. Neil on aga lähenemistes mõningased erinevused.
"Kuna paljud kaubalaevad ei ole ju koguaeg Eesti sadamates ankrus, vaid seilavad maailma meredel, ei ole ka paljud meremehed Eesti residendid, vaid on näiteks venelased, ukrainlased, filipiinod. Seega on laevaomanikel soov, et neid, kes satuvad Eestisse harva, käsitletaks maksumõttes ka teistmoodi kui Euroopast pärit meremehi," selgitas Simson.
Samas tahaksid tema sõnul Eesti meremehed, et oleks soodne palgata vaid Eesti meremehi. "Kuldne kesktee peab tulema, vastasel juhul see eelnõu teisele ja kolmandale lugemisele riigikogus ei liigu," ütles majandusminister.
Kui kompromiss leitakse ja seadus läbib lugemised, on veel vaja taotleda ka riigiabi andmise luba Euroopa Komisjonilt. Simson usub, et sellega ei tohiks raskusi tulla, kuna paljudel Euroopa riikidel juba on sellised maksuerisused kehtestatud. Kõige suurema tõenäosusega stsenaarium seaduse jõustumiseks on Simsoni sõnul seega 2020. aasta jaanuar.
Intervjuud Kadri Simsoniga saab kuulata alates 32:38.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.