Meremeeste maksuerisus ootab kompromissi

Riigikogus läbis esimese lugemise laevaregistrite seaduse ja tulumaksu seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on luua meremeestele teiste Euroopa riikidega võrreldes võrdsemad konkurentsitingimused. Majandusministri Kadri Simsoni sõnul looks see Eestile üldse võimaluse suuri kaubalaevu enda lipu alla meelitada.

Nimelt on valitsusel ambitsioonikas plaan teha meremeestele maksuerisusi, mis meelitaks seitsme aastaga Eesti lipu alla 300 suurt kaubalaeva. See tooks Eesti riigieelarvesse seitsme aastaga juurde 76 miljonit eurot maksutulu.

Praegu on Eesti olukorras, kus viimased 4 aastat pole Eesti lipu all ühtegi kaubalaeva olnud. "Põhjus on lihtne – meil ei ole maksuerisusi, aga teistel merepiiriga riikidel on," ütles Simson Äripäeva raadio hommikuprogrammis. "Seega ka kõige patriotismlikumale reederile ei ole olnud enam mõistlik oma laeva Eesti lipu all hoida."

Simson selgitas, et majandusministeerium on veeteede ameti eestvedamisel kaardistanud erisusi, mida lubavad teised riigid oma meremeestele. Sõelale on jäänud tonnaažimaksu kehtestamine tulumaksu asemel. See tähendab fikseeritud maksu sõltumata sellest, milline on ettevõtte kasum. Samuti kaalub valitsus laevatöötajate maksubaasiks panna 750 eurot. See tähendab, et maksud tuleb tasuda 750 eurolt ja ülejäänud palk on maksuvaba.

Nüüd, kus eelnõu on läbinud esimese lugemise, soovib Simsoni sõnul asja vedav majanduskomisjon kohtuda nii meremeeste ametiühingute kui ka laevaomanike liidu esindajatega. Neil on aga lähenemistes mõningased erinevused.

"Kuna paljud kaubalaevad ei ole ju koguaeg Eesti sadamates ankrus, vaid seilavad maailma meredel, ei ole ka paljud meremehed Eesti residendid, vaid on näiteks venelased, ukrainlased, filipiinod. Seega on laevaomanikel soov, et neid, kes satuvad Eestisse harva, käsitletaks maksumõttes ka teistmoodi kui Euroopast pärit meremehi," selgitas Simson.

Samas tahaksid tema sõnul Eesti meremehed, et oleks soodne palgata vaid Eesti meremehi. "Kuldne kesktee peab tulema, vastasel juhul see eelnõu teisele ja kolmandale lugemisele riigikogus ei liigu," ütles majandusminister.

Kui kompromiss leitakse ja seadus läbib lugemised, on veel vaja taotleda ka riigiabi andmise luba Euroopa Komisjonilt. Simson usub, et sellega ei tohiks raskusi tulla, kuna paljudel Euroopa riikidel juba on sellised maksuerisused kehtestatud. Kõige suurema tõenäosusega stsenaarium seaduse jõustumiseks on Simsoni sõnul seega 2020. aasta jaanuar.