Madise ütleb ministeeriumile saadetud arvamuses, et rahapesuvastane võitlus mõjusate abinõudega on kahtlemata vajalik. Seejuures tuleb aga valida abinõud, millest on tõepoolest kasu ning mis seejuures ei piira ülemääraselt ausate ettevõtjate õigusi ega kahjusta seeläbi majanduskeskkonda tervikuna.
"Lähiminevikust on paraku näiteid, mil rahapesu tõkestamise meetmete rakendamist pole piisavalt ette valmistatud ja läbi arutatud ning seeläbi on põhjustatud palju segadust ettevõtjate seas," juhib Madise tähelepanu tegelike kasusaajate registreerimisega kaasnenud segadusele.
Siis ilmnes näiteks, et tegelik kasusaaja tuleb registris määrata ka kõikidel mittetulundusühingutel ning teatud erisustega ka sihtasutustel. "Segadust tekitab ka riigisisese õiguse rakendamine rahvusvahelistele korporatsioonidele moel, et siinse tütarühingu tegeliku kasusaajana tuleks äriregistrisse kanda globaalse korporatsiooni omaniku või omanike andmed. Mujal loetakse tegelikuks kasusaajaks sellisel juhul näiteks tütarühingu juhtorgani liikmed kui kohapealsed tegelikku kontrolli omavad isikud," lisas Madise.
Eesti Pank on osaliselt samal nõul
Ka Eesti Pank on saatnud oma arvamuse seadusele, milles keskpank tervitab uut seadust, sest senine praktika annab alust arvata, et rahapesu tõkestamise seaduse kehtivas versioonis sätestatud abinõud ei suuda rahapesu juhtumeid alati efektiivselt tõkestada ja nende heidutav mõju ei ole küllaldane.
Kuid keskpankki hoiatab, et tuleb arvestada, et pööratud tõendamiskoormus mõjutab tunduvalt riigi ja ettevõtja õiguste tasakaalu, rahapesukahtlase vara riigi omandisse võtmise aluste laiendamine aga eeldab lahenduse kooskõla põhiseaduse omandikaitse normidega.
Seetõttu on keskpanga presidendi Ardo Hanssoni sõnul eriti oluline sõnastada eelnõu normitehniliselt korrektselt, vältides nii vormilist ebamäärasust kui ka sisuliste ettekirjutuste liigset jäikust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.