Kulutused kasvavad, tervis halveneb – mida teha?

Mölder tõi välja, et paljude haiguste jaoks on suur hulk tõenduspõhiseid ennetustegevusi, mis on kirja pandud ka erinevatesse ravijuhistesse ja arengukavadesse, kuid sellest hoolimata patsiendid neid kas teadlikult või teadmatusest ei täida. „Esimese sammuna tuleks anda inimestele tööriistad, kuidas haigusi ennetada,“ märkis ta. „Heaks motivaatoriks oleks see, kui naist, kes käib rinnavähiuuringul ja jääb ikka vähki, koheldakse tervishoiusüsteemi poolt eelistatuna nende ees, kes uuringul ei käi. Või gripivaktsiiniga inimesed pääseksid enne arstile“ tõi ta näiteid. Mölderi sõnul põhineb tasuta haridus samal loogikal – edasiõppimiseks eeldatakse teatavat sorti hindeid.

Eksperdi hinnangul seisneb tänase tervishoiusüsteemi peamine probleem selles, et tegeletakse tagajärgedega. „Kui meil on hambad korrast ära, tõttavad poliitikud ravi finantseerima, kuigi tegelikult võiks hambahügineenist rääkida juba esimesest klassist peale,“ rääkis ta. „Samuti saaks siin rakendada süsteemi, et kes käib regulaarselt hambakontrollis, saab kõrgemat hüvitist.“

Samuti kerkis lauale variant, et enda tervise eest hoolitsevad inimesed ning regulaarselt kontrollitud maksumaksjad võiks tasuda väiksemat sotsiaalmaksu. „Siin on ainus probleem selles, et terve inimese rahast ei osutata täna teenust vaid talle endale, vaid ka mitte töölkäivale pensionärile ja lapsele – seega tuleb kohe lagi ette palju süsteemis saab raha vähemaks jääda,“ nentis Nõmper.

Palju probleeme lahendaks ka andmete senisest vabam liikumine, mis tulevikus võimaldaks lihtsamate tervisekonsultatsioonide pakkumise anda tehisintellekti kätte. „Juba täna töötab Google välja lahendust, mis avaldaks talle saadetud röntgenipildi kohta arvamust, kuid hetkel on probleem, et pilti talle erinevate reeglite tõttu saata ei saa,“ tõdes Mölder. „Tegelikkus on aga see, et arstide juurde peaksid jõudma vaid kõige raskemad ja tähelepanu nõudvad juhtumid,“ viitas ta seaduse muutmise vajadusele.

Nõmperi sõnul tuleks süsteemi aga veelgi rohkem muuta. Kui praegu toimib patsientide vaba liikumine Euroopas, siis siseriiklikult sellele toetuda ei saa. „Asi võiks toimida nii, et inimene ise läheb ja valib, kus ja millises haiglas ta teenuse saab, maksab selle ise kinni ning hiljem haigekassa hüvitab,“ märkis Nõmper. „Euroopas see nii toimib, et saad teises riigis teenuse ja koduriik hüvitab, kuid riigisiseselt pole seda katsetatud.“

Lisaks näevad eksperdid, et osa teenuseid võiks tänasest riiklikust meditsiinisüsteemist välja tõsta ning anda erakätesse. „Nii kaua kuni riiklik meditsiin teeb kõik ära, jääb eraturule vähe alles, mida kindlustada,“ viitas ta sellele, et süsteemi annaks konkurentsi tuua erakindlustusandjate lisamisega. Nõmperi sõnul on tegelikult nõudlus vaikselt erameditsiini suunas juba tekkimas. „Perearstid loobuvad oma nimistutest ja pakuvad sama teenust raha eest, paljud patsiendid ei lähe perearsti juurde, vaid ostavad sama teenust turutingimustes,“ tõi ta näite.

Sellele, et patsient oma tervise eest vastutust tunnetaks, aitaks kaasa ka tervisekonto loomine. „Saab tekitada terviseplaani, kus vastavalt käitumisprofiilile tekivad teatud lipukesed või tähised, mida järgida tuleb – näiteks 45 aastane mees peab end kontrollima, suitsetajale lisandub 10 aasta pärast viide täiendavale kontrollile, geneetilisi riske omajatele eraldi kontrollile,“ tutvustas Mölder oma mõtet.