Erakapitali kardetakse, sest see nõuab tulemusi

Täna aga Pillesaare hinnangul erakapitali kardetakse, sest see on otsekohene ning nõuab tulemusi. „Ühiskonna seisukohalt on aga tähtis konkurents, et võimalikult palju raha oleks kodanike käes, kes saaks siis ise otsustada, milliseid teenuseid ning kellelt nad ostavad – see suurendab meie kõigi jõukust,“ nentis IT ettevõtja. „Täna oleme selles äärmuses, et riik püüab kodanike eest kõik ära lahendada – tegelikult peaks inimene ise enda eest vastutama ning kui ta seda kuidagi teha ei saa, tuleb appi kogukond või perekond ja riik peaks olema viimane, kes sekkub.“

Pillesaare hinnangul on eraettevõtja ning erakapitalil põhinev firma tõenäoliselt oma töötajate vastu palju hoolivam. „Näiteks arstide palku hoitakse täna jõuga all ning ka mitmed uuringud on kinnitanud, et erasektoris on töötajate rahulolu kõrgem,“ rõhutas ta. Erasektorit sunnib pingutama konkurents ning teadmine, et rahakott on kliendi käes, kes otsustab, millist teenust tarbida. „Kui mõni ettevõte teenib rohkem raha, siis on ta paremini taibanud, millist teenust kodanik vajab.“

Maksu- ja tolliameti peadirektor Valdur Laid tõi aga välja, et erakapitali puhul on oluline vahet teha, kas tegemist on kohaliku või väliskapitaliga. „Olime 90ndatel väliskapitalile väga avatud, kuid tänaseks on paljud meie suurfirmadest libisenud välismaiste investorite kätte ning noteeritud kuskil mujal,“ viitas ta erastamise võimalikule ohukohale. „Välisinvestoril on tavaliselt ka riigi mainest ükskõik ning ta lähtub vaid oma õigustest.“

Pillesaare arvates tuleks riiklike teenuste osas teha põhjalik revisjon. „Täna pakume teenuseid, mida kõike ei ole tarvis tingimata pakkuda, teenuseid, mis ei ole enam hädavajalikud,“ selgitas ta. „Näiteks sotsiaalvaldkonnas on 120 teenust, millest kodanik ei oska valida ning süsteem on liiga keeruline.“

Kindlasti peaks Pillesaare hinnangul saama inimesed valida, kus ja kuidas end ravida. „Juba praegu on headeks näideteks erapraksised, kes toimivad isemajandavalt hoolimata kõrvalolevale riigiteenuse konkurentsile,“ märkis Pillesaar. „Ka Soomes on erameditsiini osakaal palju suurem kui Eestis – aga eks see võtab aega, et inimesed harjuks teenuse eest maksma ning väikeste sammudega võiks selles suunas liikuda,“ lisas Laid.

Selleks, et meditsiini kui teisi riigi käes olevaid monopole erastada, on Pillesaare kinnitusel vaja poliitilist tahet, mis sõltub täna väga palju valijast. „Valija peab lõpuks aru saama, et kui riik jätab talle rohkem raha kätte, saab ta ise otsustada ja tema vabadus seeläbi suureneb,“ rõhutas ta. „Nii tekiks tal võimalus saada rohkem raha ning näiteks tasuta transpordi asemel jalgrattaga sõites täna maksudele kuluvaid summasid mujale paigutada.“