Eesti jäi uskuma Danske uusi omanikke

Finantsinspektsioonil on võimalus hinnata finantssektoris ebastabiilsust põhjustada võivat riskihaldust pankades ja ka ärimudeleid, kuid inspektsioon ei tegele kuritegude uurimisega. Nii ka siis, kui Danske puhul tundus asi paranevat, taastus intensiivne suhtlemine Taani emapanga ja Taani järelevalvega Ligi sõnul hiljem, 2012. ja 2013. aastal, sest teemad, mis olid vahepeal paranenud, olid jälle käest läinud.

Kuivõrd varasemalt komisjoni ees käinud finantsinspektsiooni juhi Kilvar Kessler oli rääkinud, et inspektsioonis oldi ajavahemikus 2009-2014 rahapesu küsimustest räägitud korda kümme, siis küsis Karilaid, kas nende kordade sees tuli välja ka Danske filiaali probleem või mitte. Ligi kordas, et rahapesu risk on väike ja sekkuda tuli paaris väiksemas pangas, millest oli sageli juttu olnud.

Karilaid märkis, et erinevalt Jürgen Ligist julges Kilvar Kessler komisjoni istungil välja tuua ühe probleemi ja nimelt selle, et finantsinspektsiooni struktuuris on 90 töötajat, kellest rahapesuga tegeles toona ainult kaks inimest. Kilvar Kessler ütles, et struktuuri paneb paika inspektsiooni nõukogu.

Ligi tõrjus väidet, et ministri haldusalasse peaks kuuluma struktuuriküsimustega tegelemine, tema sõnul on nõukogu esimehe roll saada ülevaateid, mitte näidata näpuga, et kusagil on must, vaid küsida küsimusi. Koostada strateegiat ja värvata juhtkond. Tema sõnul värvati väga hea juhtkond ja turul toimuvast saadi vastavalt tolle aja teadmisele adekvaatne tunnetus.

Komisjoni liikme Toomas Vitsuti küsimuse peale, kas nõukogu oli Danske kaasuses inspektsioonile seadnud mingeid prioriteete või piiranguid, küsis Ligi, "mis kuradi kaasusest jutt on", sest ühtegi kaasust tollal ei olnud ja käis ühtlane järelevalve. Aga kui justiitsminister Urmas Reinsalu räägib, et kõik Eestis toimuv on Eesti vastutada, siis võib ka justiitsminister ise tagasi astuda.

Rahapesu andmebüroo, finantsinspektsiooni juhatuse esimehe, Eesti Panga esindajate ja Eesti Panga õigusteenistuse juhataja ettekande järel ilmnes Karilaiu sõnul, et üldine vastutus seadusandliku tausta ja tegevuse koordineerimise eest on pandud rahandusministrile ja rahandusministeeriumile. Seepärast jäi talle ka arusaamatuks, miks ei tulnud rahandusministri poolt ühtegi sellealast õiguslikku initsiatiivi parlamenti, et õiguslikku keskkonda tugevdada.

Ligi sõnul oli rahandusministeerium olnud hädas peamiselt justiitsministeeriumiga, sest ei suudetud kokku leppida näiteks selles, kas suurendada trahve rahapesu suhtes või mitte. Justiitsministri veto olla aga täiesti piisav selleks, et takistada ükskõik millise initsiatiivi jõudmist seadusandlusse. Samas ei ole Ligi sõnul trahvid seaduse raamides enamat kui marginaalne küsimus ning ta tõi esile veel probleemid Vene poolega suhtlemisel. „Teadmine vene raha riskist on olnud kogu aeg, kuid kuna vene pool ei tee koostööd, siis ei ole ka kusagilt kinni hakata,“ ütles ta.

Üldiselt olla Eesti poliitikute reaktsioon praegu lahvatanud skandaalile aga "täielik möga" ja iga päev mõni poliitik ässitab takka. Reaalsus on Ligi sõnul hoopis see, et investorid on tulnud Tallinnasse kriisikoosolekule, pangad on reaalses turuväärtuses kaotanud ja tuntakse muret, kuidas muuta narratiivi ja teha selgeks maailmale, mis seda tänu meile endile praegu käsitleb Eesti juhtumina, et need on kaks isoleeritud asja, mis on Eestis lõpetatud aastaid tagasi ja et Eestis ei pesta raha.

Ligi seisukohta toetas ka prokuratuurist riigi peaprokurör Lavly Perling, kes märkis, et kui tema oma rahvusvaheliste kolleegidega suhtleb ja ütleb, et Eestis on Danske panga rahapesu juhtum, siis nemad muigavad ja ütlevad, et sõltub, kus, ilmselt investorite seas on.