Õiguskantsler: ministeeriumide puukidest tuleks lahti saada

Õiguskantsleri sõnul on riigiasutuste ja ministeeriumide alla moodustatud hulganisti sihtasutusi, rühmitusi, instituute ja arenduskeskusi. „Paljud neist teevad tarbetut tööd iseendale ja teistele,“ rääkis Ülle Madise raadiosaates „Kuum tool“. Tema sõnul tegelevad paljud allasutused teemadega, mis on tegelikult ministeeriumide endi töö. „Näiteks on sageli leitud, et Euroopa raha kasutamiseks on vaja selliseid kehandeid luua. Arvan, et see ei tohiks päris nii olla,“ sõnas ta. Tema sõnul peaks nn puukidest allasutused ära kaotama ja neile kulutatav raha suunama hoopis sinna, kus seda rohkem vaja on.

Seevastu suhtub Madise ettevaatlikult ideedesse vähendada hoogtööna ametnike arvu ja reformida riigikogu, mida on viimasel ajal usinalt välja pakutud. Madise sõnul viiksid need plaanid, mida ta on näinud ja kuulnud, täpselt vastupidise tulemuseni ehk riigikogu nõrgeneks.

Nimelt kui vähendada riigikogu koosseisu näiteks 51 liikmeni, jääks Madise sõnul väga suur osa inimestest parlamendis esindamata. Peale selle on kombeks, et suurimad häältemagnetid lähevad ministriteks. Riigikogu liikmete arvu vähendamisel tähendaks see aga, et parlamenti jõuaks senisest oluliselt rohkem asendusliikmeid. Kolmandaks usub Madise, et mida vähem saadikuid, seda kehvem on ka võimekus eelnõusid läbi töötada. „Jutud riigikogust kui kummitemplist ei vasta siiski päris tõele,“ ütles ta. „On palju saadikuid, kes julgevad muudatusettepanekuid teha ja neid ka läbi viia. Ka siis, kui valitsus nende muudatustega nõus pole,“ sõnas ta.

Näiteks ootab õiguskantsleri ametkond praegu tähelepanelikult, millise otsuse teeb riigikohus seoses Tallinna linnaga. Nimelt kirjutas Tallinn arvetele juurde umbes 40%, õiguskantsleri hinnangul ilma seadusliku aluseta. „See on segane lugu ja me ootame huviga riigikohtu otsust. Siis saab sellest otsusest ülejäänud Eesti edaspidi ka juhinduda,“ rääkis Madise. Tema sõnul puudutab kohtuotsus kõiki Eesti inimesi ja omavalitsusi.

Üsna pea taotleb õiguskantsleri kantselei riigikohtult ka terve hulga Narva linnavolikogu määruste põhiseadusevastaseks tunnistamist. Sotsiaalhoolekande seaduse järgi tuleb kohalikul omavalitsusel aidata abivajajaid, olgu tegu kodus abistamise, hooldekodukoha tagamise või võlanõustamisega. Seadust tuleb täita ja inimeste õigust abile ei saa omal algatusel piirata.

„Narva lubas alguses asjad korda teha, aga nad pole seda teinud,“ nentis Madise.

Madise sõnul jätkab õiguskantsleri ametkond vaidlust ka maanteeametiga, kes keeldub andmast eraparklate omanikele parkimisvõlgnike kontaktandmeid. Madise sõnul on auto teisaldamisest ja tõkiskingast märksa mõistlikum inimesele helistada või kirjutada ja paluda võlg ära maksta. Madise mõistab ka neid, kellele ei meeldi keset linna laiuvad porised platsid, kus parkimise eest tasu korjatakse, aga linna heakord ja planeerimine on eraldi teema. „Kellelgi pole õigust parkida kellegi teise maal tasuta,“ ütles Madise.

Asi ei puuduta ka vaid eraparklaid, vaid ka näiteks tänavatele seisma jäetud autovrakke, Pole ju mõistlik näiteks su koduvärava ette pargitud auto omanikku politseiga taga otsida, kui oleks võimalik lihtsalt helistada. „Auto valdaja nimi ja telefoninumber ei ole nii tundlikud andmed, et neid põhjendatud juhul väljastada ei võiks,“ leidis ta. „Samal ajal on näiteks kõigil kinnistusraamatust võimalik vaadata teiste inimeste kodust aadressi. Minul tekib küll siin loogikas lühis,“ märkis Madise.

Üheks suureks võiduks peab Madise aga seda, et riigikohus oli temaga sama meelt juhatuse liikmete töötuskindlustuse teemal. Riigikogu ja valitsus Madise seisukohta ei aktsepteerinud. „Kui inimene on maksnud töötuskindlustusmakset ja tal töine sissetulek kaob, siis ta peab hüvitist saama. Hüvitise mittesaamise põhjus ei saa olla ainult see, et isik on märgitud mõne ettevõtte juhatuse liikmeks, olgugi et ta tasu ei saa,“ selgitas õiguskantsler. „Tegu on töise sissetuleku, mitte töö kindlustusega ja ettevõtluses osalemise eest ei tohi inimest teenitud hüvest ilma jätta.“