Kasusaajate esitamise nõue on täiesti jabur!

„Me teeme era- ja riskikapitali assotsiatsiooniga ettepanekuid, kuidas seda situatsiooni parandada. Minu ettepanek oli tegelike kasusaajate andmete kogumine äriregistris ära lõpetada, mis on meeletu bürokraatlik koormus. Sain juristilt vastuse, et seda ei saa lõpetada, kuna see on direktiiviga ette nähtud,“ rääkis Kalda.

Ühtlasi ütleb aga direktiiv Kalda sõnul seda, et neid andmeid ei tohi kasutada näiteks oma kliendi tausta uurimiseks. „Nii oled sa sunnitud andmeid esitama, aga kasutada neid keegi ei tohi. See on täiesti jabur, mis äriregistris toimub! Lihtsalt massiline bürokraatlik koormus, ilma igasuguse mõtteta,“ rääkis Kalda.

Ka Papp nõustus, et see nõue ei lahenda suures plaanis midagi. „Hoidku jumal, seal on ka tohutult suured trahvid! Kui ka neid hakatakse usinalt sisse kasseerima, siis saame mitmendat korda ajalehtede kaanele,“ märkis Papp.

Selle üle, et investor peab tegelikud kasusaajad avalikustama, ei saa spetsialistide sõnul diskuteerida. Küll aga on küsimus selles, milliseid tõendeid peab esitama, kui palju tuleb selleks vaeva näha ja kust jookseb mõistlikkuse piir. „Kas peame minema välja selleni, et siin on kohalik Microsofti äriühing ja me läheme Bill Gatesi passi koopiat küsima?“ arutles Papp.

Kalda sõnul saab mõistlikkuse printsiip paraku alguse seadusest, mis paneb majanduspolitsei uurimistöö kohustuse eraõiguslikele isikutele nagu pangad või ettevõtted. „See on minu meelest üle võlli. “Tunne oma klienti” nõue on normaalne ja see kehtis ka enne rahapesu tõkestamise seadust. Praegu on aga nii, et kui keegi sind teadlikult petab, siis on täisvastutus sinul, et sa ei uurinud lisaks mingit paberit või nüanssi,“ lausus Kalda, lisades, et politsei või maksuameti kohustust ei saa panna eraõiguslikele asutustele.