- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Enne eesmärk, siis alles maks
Kui Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart on öelnud, et turismimaks võiks toetada rahvusvaheliste ürituste korraldamist, siis hotellide ja restoranide liidu tegevjuhi Maarika Liivamägi sõnul peab eesmärk olema täpsemalt paigas.
"Sel juhul tuleks konkreetselt väljendada, mis siis muutub turistidel paremaks – mis probleemi me lahendame," lausus Liivamägi.
Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart tõi turismimaksust rääkides välja, et see lubaks linnal rohkem rahvusvahelistele üritustele kätt külge panna. „Kui praegu toetab Tallinn rahvusvahelisi üritusi, kultuuri ja spordiüritusi umbes miljoni euroga ning kui me paneme sinna juurde veel 500 000 ning tänu sellele toimub Tallinnas veel kümme suurt rahvusvahelist üritust, siis see ei ole vähe. Sellest saab turismisektor tulu palju rohkem kui omavalitsus,“ rääkis Kõlvart Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Eesmärk võib ununeda
Liivamägi tõi eesmärgipõhisuse näite Leedust Kaunasest, kus 2016. aasta algusest alates kehtestati nii-öelda padjamaks konkreetsel põhjusel. Nimelt läks 2017. aasta juuli keskel lennuraja remondi tõttu kuuks ajaks suures osas kinni Vilniuse lennujaam ning seega suunati kolmveerand lendudest ümber, neist suur osa Kaunasesse. Kaunase lennujaam vajas aga selleks täiendavat ajutist infrastruktuuri.
„Nüüd ütlevad Leedu kolleegid, et algus oli väga huvitav ja väga eesmärgipõhine. Samas selgelt ei tõdenud nad kohe alguses, et sellise maksu kehtestamisega tekivad ka kulud. Keegi peab ju selle raha kokku korjama, keegi peab seda raha administreerima. Ja mida kaugemale sellest konkreetsest eesmärgist – ehk siis, kui lennujaama teema sai kaetud –, siis seda raskem oli leida uusi sihtotstarbelisi projekte, kus oli väga selge liin turismivaldkonna ja kogutud maksu vahel,“ rääkis Liivamägi. Tema sõnul jääb ikkagi üles kartus, et see summa kaob suurde potti ära ning halduskulud söövad osa tulust ära.
Teemapüstitus kui eesmärk
Mihhail Kõlvart selgitas, et tema esmane eesmärk oligi algatada diskussioon, ning tõdes, et praegu polegi üldse omavalitsustel voli maksu kehtestada.
Kohalikel omavalitsustel on praeguse seisuga õigus kehtestada reklaami-, teede ja tänavate sulgemise, mootorsõidu-, loomapidamis- ja lõbustusmaksu ning parkimistasu, kuid mitte turismimaksu. See eeldaks riigikogu tahet seadust muuta.
Kõlvart on välja pakkunud, et näiteks võiksid turistid iga veedetud öö kohta maksta 1 euro ehk suurusjärgus koguks Tallinnselle pealt 2,8 miljonit eurot, kuid nentis, et see on vaid üks näide. Ta lisas, et kogutav summa võiks jaguneda kolmeks. „Puusalt tulistades võiksid olla need proportsioonid summa jagamisel umbes 50% taristu arendamiseks, 25–30% Tallinna promomiseks ja ülejäänud summa rahvusvaheliste ürituste toetamiseks.“
Suund konverentsiturismi poole
Liivamägi ütles, et ürituste ning eriti konverentsimajanduse suund on tõesti üks tuleviku märksõna, kuhupoole tuleks rohkem liikuda. „Pole ju saladus, et me ju ka otsime uusi kliendisegmente, kes oleksid kauem Eestis, kulutaksid rohkem, kasutaksid rohkem lisateenuseid transpordi-toitlustuse näol,“ sõnas Liivamägi. „Tõepoolest võiks konverentsiturist olla see, keda fokuseeritult jahtida.“
Hetkel kuum
Konverentsiturism aitaks ka kaasa sellele, et sektor ei sõltuks niivõrd palju suvest. „See periood, mis ajal turistid siin käivad, on ikkagi väga hooajaline. Näiteks kui Soomes hakkab kool augusti teisel nädalal, siis sellel on väga suur mõju meie spaadele Pärnus ja Haapsalus.“ Nii on statistikaameti möödunud aasta andmete põhjal välisturistide ööbimiste arv juulis ligi kolm korda suurem kui jaanuaris või veebruaris. Sügiskuudel ööbivad välisturistid ligi 40% vähem meie majutusasutustes kui suvekuudel (1,55 miljonit vs. 950 000 välisturisti).
Vaadata läbi turisti silmade
Probleemkohti jagub Liivamäe sõnul veelgi. Näiteks see, kas kõiki turu osapooli koheldakse võrdselt. „Tuleb ka siis nii-öelda lauale panna uus majandusnähtus – jagamismajandus. Kui tegutsetakse ühes majandusvaldkonnas, siis reeglid ja nõudmised võiksid olla sarnased. Ehk kuidas tagatakse ka näiteks külaliskorterite puhul sellesama turismimaksu kogumine, sest ka need külalised, kes nendes majutusasutustes viibivad, tarbivad ju üldist infrastruktuuri.“
Liivamäe sõnul tasuks samuti mõelda sellele, kuidas turistid jõuaksid Tallinnast kaugemale. Möödunud aastal moodustas välisturistide Tallinnas veedetud ööde arv 65% kõikidest Eestis viibitud ööbimiste arvust. Seda mõjutab ka reisiteenuste kasutajamugavus turistile.
„Näiteks on meile kui siin elavatele inimestele viidamajandus väga lihtne ning arusaadav, kuna me tallame neid teid hommikust õhtuni. Samas tuleks vaadata rohkem selle pilgu läbi, et kui siia tuleb inimene, kes pole kunagi siin olnud, kui lihtne on tal siin ringi käia,“ sõnas ta. „Kui ma veedan siin poolteist või kaks päeva ning siht ei ole konkreetne, siis kui lihtne on tegelikult Tallinna lennujaamast iseseisvalt osta bussipilet Tartusse,“ tõi Liivamägi näite.
Seotud lood
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele