Nelja Energia on nii Eesti kui ka kogu Baltikumi suurim taastuvenergiatootja ning mullu ulatus firma käive üle 69 miljoni euro. Sellest 82% annab elektrituulikute toodang, mis oli aasta peale kokku 761 gigavatt-tundi elektrienergiat. Kõikide tuuleparkide võimsus kokku ulatub 287 megavatini. Firma toodab elektrit hoogsalt ka väljaspool Eestit, näiteks kuulub Neljale tunamullu valminud 60megavatine Šilute park Leedus.
Ka Eesti Energia kuulutab enda kodulehel, et kontserni taastuvenergiafirma Enefit Green on Eesti ja Baltikumi üks suuremaid taastuvenergia tootjaid. Firmal on neli tuuleparki 55 tuulikuga, mis toodavad aastas umbes 210 gigavatt-tundi elektrit. Muuhulgas kuulub firmale 48megavatise võimsusega Aulepa tuulepark, mis on Baltikumi üks võimsamaid.
Ostuplaanidest andis Eesti Energia teada mai viimastel päevadel. Ostusumma oli 289 miljonit eurot, lisaks lubas riigile kuuluv ettevõte võtta üle 204 miljoni euro ulatuses rohefirma laene. Tehingu koguväärtus on niisiis pea 500 miljonit, mis teeb sellest 1,6miljardise Hansapanga müügi järel Eesti tehinguturu suuruselt teise diili.
Praegu on Nelja Energia suuromanik Norra Buskerudi omavalitsusele kuuluv firma Vardar, mille käes on 77% aktsiatest. Tehingust teeniksid nad umbes 223 miljonit. Ülejäänud 66 miljonit läheb väikeaktsionäridele, kes on valdavalt Eestist pärit.
Kui load antakse, plaanitakse Nelja Energia ühendada just Enefit Greeniga. Selle rohefirma 49% vähemusosaluse plaanib valitsus aga börsile viia. Juuni alguses kinnitas rahandusminister Toomas Tõniste Eesti Päevalehele, et IPO korraldamine on plaanis teha nii kiiresti kui võimalik. „Minu pärast võiks see toimuda enne valimisi, aga teame, et konkurentsiametid peavad oma loa andma, ettevõtted tuleb korralikult ühendada, börsile minek ette valmistada. See võtab aega," ütles ta lehele ning hindas, et börsidebüüt võib toimuda järgmise aasta esimeses pooles.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.