2004. aastal kaotati nimelt Euroopa Liidus piirangud ühest liikmesriigist teise alkoholi kaasaostmisel ning samal aastal astus Euroopa Liitu ka Eesti. Sellega kaasnes kaks sarnast piirikaubanduse olukorda: Soome toodi ohtralt alkoholi Eestist ning pea pool Lõuna-Rootsist tarbitavast alkoholist pärines Taanist, kõneles Mäkela.
Soome lahenduseks oli alkoholiaktsiisi langetamine 33% võrra, Rootsi aga otsustas piirikaubanduse süvenemise ohtu eirata ja jätkas vana poliitikaga. Tulemuseks oli Soomes hüppeline tarbimise tõus, millega kaasnesid ka oluliselt suuremad ühiskondlikud kahjud. Seevastu hilisemad järk-järgulised maksutõusud aitasid kaasa tarbimise vähenemisele, lisas Mäkela.
Sarnaselt Eestiga on ka Soomes alkoholilobi pikaajaliselt just piirikaubandusele rõhudes selgitanud vajadust alkoholiaktsiise langetada. Mäkela sõnul ei ole piirikaubandus aga Soomes tähendanud absoluutalkoholisse arvestatuna suuremat kui 15-20% osakaalu kohalikus tarbimises.
Piirikaubandus kui selline on omane kõikjal Põhja-Euroopas, kõigi riikide vahel, kus alkoholi hinnaerinevus ning turism eksisteerib. Nii müüakse alkoholi Saksamaalt Taani, Taanist Rootsi, Rootsist Norra, sellega reisitakse Soome ja Rootsi vahel, lisaks siis muidugi Eesti-Soome ja Eesti-Läti alkosild.
Leidub ka vastupidiseid arvamusi
Mäkelale sekundeerinud konjunktuuriinstituudi peadirektor Marje Josing märkis samas, et kui Soome ja Eesti vahelise alkoholiturismi taga tasub otsida lihtsalt suurest elatustaseme erinevusest tingitud hinnavahet, siis Lätiga, mille käekäik Eestile sarnasem, oleme piirikaubanduse tekitanud lihtsalt aktsiisipoliitikaga ülepingutamisega.
Aktsiisilangetuse kasuks võib Saku õlletehase juhi Jaan Härmsi sõnul jällegi Taani. "Varem Euroopa Liidus punase laterna rolli osas olnud Taani kogemus näitab selgelt, et aktsiisilangetus toob tagasi kadunud eelarvetulud ja stabiliseerib ka siseriiklikud ostud. Teisisõnu – kui korra on tehtud valeotsus, siis selle ümbervaatamine töötab," kommenteeris Härms.
Seotud lood
Kaasaegne
ärireiside korraldus peab olema kiire, mugav ja paindlik. Töötaja soovib tavapärase lennu ja hotelli broneerida võimalikult lihtsalt, ettevõte aga vajab ülevaadet reisikuludest, selget reisipoliitikat ning kindlust, et reisija saab vajadusel kiiresti abi. Lihtsa ärireisi saab töötaja ise broneerida, kuid keerulisema marsruudi, viimase hetke muudatuse või ootamatu olukorra puhul muutub oluliseks professionaalne reisiabi.