Swedbanki kaotatud dokumendid pahandavad investorit

Eriti tekitabki Luiges küsimusi Swedbanki hooletu käitumine dokumentidega – pank on kohtus väitnud, et neil ei ole säilinud ühtegi investeerimise aluseks olnud dokumenti. Kohtulahendis on kirjutatud, et panga väitel ei ole neil alles 2006. aasta dokumente investeeringute vähendamise kokkuleppe sõlmimise ning Kristel Meose ja Tõnis Nõmmiku NHRE nõukokku määramise otsuste kohta. Samuti pole Swedbankil alles dokumente otsuste ja analüüside kohta, mis olid aluseks võlakirjade omandamisele ja mis olid aluseks võlakirjade lunastustähtaja pikendamise poolt hääletamisele.

Swedbanki esindaja, Derlingu vandeadvokaadi Erki Kergandbergi sõnul oli riigikohtu eilne otsus neile positiivne ja ta usub, et ka kohus on seisukohal, et tegelikult on investorite nõuded aegunud ja millegi üle pole enam tegelikult vaielda.

Temaga ei nõustunud vastaspoole esindaja, Maria Mägi advokaadibüroo vandeadvokaat Indrek Kukk, kes rõhutas, et riigikohus ei rahuldanud Swedbanki nõuet kogu juhtum aegunuks tunnistada, mis tähendab, et sisulised vaidlused kohtus jätkuvad.

Luik küsib, kas Swedbankil poleks lihtsam oma klientide ees vabandada, et pank sattus hooletusest kehva investeerimisnõu müüma. „Kogu see aegumise jutt on püüe 200 inimesele tekitatud finantskatastroof kuidagi vaiba alla pühkida,“ ütles Luik ja lisas, et tal on hea meel, et riigikohus ei kinnitanud eilse kohtulahendiga nõude aegumist. 

Swedbank teatas, et kuna kaasuse arutelu jätkub kohtus, ei soovi nad sellega seotud üksikasju  kommenteerida.