Sahkerdavaid ettevõtteid ootavad jõulised võtted

Siseminister Andres Anvelti sõnul on Eestis ebaseaduslikult tööl hinnanguliselt umbes 5000 välismaalast. Neile lisandub veel näiteks Poola tööloaga võõrtööjõud kolmandatest riikidest, kelle suurusjärku on ettevõtjad samuti umbes 5000 isiku peale hinnanud. 

Kuigi Anvelt rõhutas, et viimaste puhul ei saa kindlalt väita, et tegu on ebaseadusliku tööjõuga, on nende reguleerimatus Eestis siiski probleem. Nimelt ei ole teada, kellega on tegu, kes neid värbab ning kuhu riiki peaks laekuma nende tööjõumaksud. Eelmise aasta lõpus nimetas tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar sellise skeemi laiaulatusliku levimise tõttu Eesti sisserändepoliitikat täielikuks Potjomkini külaks.

Karmid meetmed

Anvelt usub, et riigikogus ei tohiks ettepanekutele erilist vastuseisu tulla. „Mitte ükski neist ettepanekutest ei mõjuta kuidagi ausate ettevõtjate tegevust,“ ütles ta.

Samuti sõnas ta, et muudatusettepanekute näol on kindlasti tegu pluss-projektiga, mis tooks riigikassasse juurde miljoneid eurosid. Näiteks prognoositakse, et muudatustega lisanduks Eestis vähemalt 2500 välismaalasest töötajat. Kuna neile on seadusega ette nähtud vähemalt keskmise brutopalga maksmine, laekuks nende pealt riigikassasse umbes 14 miljonit eurot rohkem makse. Anvelti sõnul peab siiski arvestama, et tegu on hinnanguliste numbritega ja kõik oleneb sellest, kuidas seadusemuudatusi rakendada jõutakse.

Murelaps on renditööjõud

Siseminister Andres Anvelt tõdes, et võõrtööjõud, kes saabub siia teise Euroopa Liidu liikmesriigi töötamisõiguse alusel, on ebaseadusliku välistööjõu vastu võitlemise murelaps. Nimelt on ju seaduslikult Euroopa Liidus tööjõu liikumine lubatud, mistõttu ei saa näiteks Poolas või Leedus tööloa saanud kolmandate riikide elanikke Eestisse liikudes kohe ebaseaduslikuks tembeldada. Siiski on siseministeeriumil plaanis olukorda reguleerima hakata. Nii on plaan kehtestada tööandjatele kohustus hakata ka selliseid välistöötajaid, kes saabuvad siia tööle mõne teise liikmesriigi töötamisõiguse alusel, politsei- ja piirivalveametis registreerima.

„Riigil peab olema ülevaade, kui palju meil sellist võõrtööjõudu on, kuna see annab palju infot ebaseadusliku tööjõu avastamisel,“ rääkis Anvelt. Ta selgitas, et näiteks kui on renditöötaja tulnud Eestisse Poola kaudu, siis peab tal olema Poolas ka kindel tööjõurendifirma.„Me teame, et seda skeemi punutakse tihti nii, et skeemitajad on teinud ise Poola mingi firma, et tööjõudu liigutada,“ rääkis Anvelt. „Tulevikus võiks saada Poola ja Leeduga teha koostööd ja tõestada, et sellised firmad on lihtsalt riiulifirmad. Siis ei oleks enam tegu renditööjõuga, vaid ebaseadusliku tööjõuga,“ lisas ta. Sellisele võõrtööjõule registreerimiskohustuse lisamine annab võimaluse ka jälgida, kui kaua nad Eestis töötavad. Kui tööandja registreerimiskohustusest kinni ei pea, saab talle määrata sunniraha.

Kuna praegu on Anvelti sõnul niimoodi Eestisse saabunud võõrtööjõud täielikult riigi kontrolli alt väljas, on registreerimiskohustus alles esimene samm, mida valdkonna korrastamiseks ära saab teha.