Väätsa Prügila: valisime partneri usaldusväärsuse järgi

Väätsa Prügila juhtkond käis kõik omanike sekka kuuluvad omavalitsused läbi juba 2015. aastal ja tutvustas uue partneri leidmise vajadust, ning seetõttu ei ole Lõhmuse sõnul ka mõistetav, miks praegu vallavolikogudest kostab hääli, nagu ei oleks sellest plaanist kunagi midagi kuuldud.

Strateegilist partnerit vajab Väätsa Prügila põhjusel, et aastas läheb tarvis ligikaudu 40 000 tonni ulatuses jäätmevooge, aga Väätsa ise korraldatud jäätmeveo turul ei tegutse. Küsimusele, miks jäätmefirma müügiks avalikku enampakkumist ei korraldatud, vastas Lõhmus, et vajadus avaliku pakkumise korraldamiseks puudus, sest peamine kriteerium ei olnud hind.

„Väätsa Prügila koos omavalitsuste esindajatega otsustas minna eelläbirääkimiste teed lihtsal põhjusel - oluline oli tagada, et säilivad töökohad, jätkuvad investeeringud ja mis kõige olulisem - uus omanik on valmis võtma üle kõik kohustused, mis puudutavad prügila keskkonnahoidlikku opereerimist ja sulgemist,“ kommenteeris ta.

Valida partneriks Eesti Keskkonnateenused koos Argo Luudega oli Lõhmuse väitel ühe võimaliku variandina samuti laual. Plaan jäi katki aga põhjusel, et 2016. aastal sulgesid Eesti Keskkonnateenused Väätsa Prügilaga kahasse peetud ühisettevõtte Jäätmekeskus OÜ, mis tegeles elektroonika sorteerimisega.

„Selle tulemusel kaotas töö 12 inimest. Tegu on kohalikku niigi habrast tööjõuturgu arvestades väga suure numbriga,“ ütles Lõhmus.

Mis Ragn Sellsile müüdavate Väätsa Prügila varade hind siis lõpuks on, seda jäätmefirma esindajad ikkagi ei avalikustanud, kuid ettevõtte väärtus on arvutatud tavapärase ettevõtete hindamismudeli järgi ning selle on heaks kiitnud mõlemad tehingu osapooled, ütles Lõhmus.