Uus luud pühib hästi: puhastus Eesti Raudtees

Äripäeva andmetel on Eesti Raudtees alates Laidvee tulekust tööta jäänud vähemalt 25 inimest. Eesti Raudtee eksjuht Sulev Loo teab Laidvee käikudest. „Kaadrimuudatusi on nad kõvasti teinud. Eks ikka kuulen, inimesed helistavad. Uus juht, uued suunad.“

Nagu teistele Äripäevaga suhelnutele, on ka Loo kõrvu ulatunud, et osa nõukogust ei ole Laidveega rahul. „Loomulikult, kui inimesi lahti lastakse, tekitab see palju paksu verd,“ ütleb Loo.

Finantsjuht kaotas

Jutt käib Toomas Allest, kelle asemel täidab detsembrist kohustusi Ivo Laht. „Miks nii on, otsustasid teised mehed,“ sõnab Alle napilt. „Osa inimesi sobib paremini kokku, osa võib-olla mitte.“ Ta jätkab haldusjuhina, kuni üks projekt punkti saab, pikemalt Alle ei kommenteeri. „Üks töö vajab lõpetamist, olin nõus seda tegema.“

Zimmermann kommenteerib, et haldusalale õnnestub alati kedagi palgata, aga raudtee liiklusjuhtimist, signalisatsiooni, ehitust ja hooldust tundvaid inimesi linna pealt ei leia.

Peale tema väidavad ka teised Äripäevaga suhelnud, et uued tulijad on vähem kompetentsed. Eesti Raudtee nõukogu endine liige, Oleg Ossinovskiga seostatud Indrek Paal viskab õhku ka hoiatuse. „Kui natuke rumalamate inimestega on mugavam ja kulude kokkuhoiu nime all aetakse minema kogemustega töötajad, kes on tõusnud nullist teatud tasemele, ning võetakse asemele inimesi tänavalt, päädib see rämedate juhtimisvigadega.“

Ajalooliselt tõustakse raudtee karjääriredelil järk-järgult, nüüd on see muutumas. Eesti Raudtee endine nõukogu juht Raivo Vare teab, et töötajate väidetavat küündimatust on varemgi ette heidetud. „Raudteeäri on pika vinnaga, erinedes äridest, kus inimesed nelja-viie aasta järel ametikohti vahetavad,“ sõnab Vare. Raudteeharidust saab Eestis minimaalselt ning töötajate sisseostmine välismaalt on keeruline. „Loomulikult hakkavad tulema inimesed, kes on kaugemal sellest vallast.“

Eesti Raudtee endine juht ja infrastruktuuridirektor Parbo Juchnewitsch nõustub. „Eesti Raudtee häda on, et asendavat kaadrit peale ei kasvatata. Kompetents väheneb.“

„Pani paberi ette“

Ühe koondatud, kuid anonüümseks jääda soovinud töötaja sõnul nimetas Laidvee põhjuseks kulude kokkuhoidu. „Pani paberi ette. Minu teeneid ei olnud enam vaja. Nõukogu liikmetele, kui neile mainisin, tuli see üllatusena,“ lausub ta. Mõne aja pärast nägi ta töökuulutust, kus Eesti Raudtee otsis uut inimest samale kohale. Jutt kuludest ei kõlanud enam usutava, vaid isiklikuna. „Teadsin Laidveed teistsuguse inimesena,“ ütleb endine töötaja pettunult.

Julgemad ütlesid Laidveele otse, et uus struktuur ei kõlba. „Struktuur muutus pea igal nädalal, ma ei liialda. Maja kihises, keegi ei teadnud, kas ja kus jätkab. Kuna avalikku arutelu ei peetud, jäi see kohvinurka. Inimesi liigutati ühest teenistusest teise või likvideeriti osa,“ kirjeldab ekstöötaja.

Küsimusele, kas nõukogu on arutanud, millised inimesed ja kuidas vahetusid, vastab nõukogu esimees Priit Rohumaa, et „on persoone, kelle puhul on küsitud.“ Iga uus juht sobib aga ühega rohkem kui teisega, märgib Rohumaa.

Laidvee vastab kriitikutele, et iga juht valib oma meeskonna, Eesti Raudtees töötavad professionaalid ja mitmed uued juhid tulid majast. Inimesi samadele kohtadele ei otsitud, vaid muutus kohtade profiil. Laidvee ütleb, et kommunikatsioonil on oluline roll, kuigi sellised muudatused ongi keerulised ega tekita lahkujates rõõmu.

„On põhjused, miks mingeid valikuid tehti, kuid kindlasti lähtume ainult ettevõtte pikast perspektiivist ja vajadusest,“ sõnab Laidvee ja lisab, et efektiivsemaks läks osakondade töö, korrastusid juhtimistasandid, vähenesid kulud ja protsessid muutusid tõhusamaks. Tänu muudatustele suutis firma Laidvee sõnul eelarvelist kahjumit vähendada rohkem kui 60%.

„Eesti Raudteest ei aeta inimesi ainult minema, neid võetakse ka asemele. Palgafond ei kahane,” arvab Paal.

Segadus majas

Rohumaa nõustub, et struktuurimuudatuste ajal valitses majas segadus. „Kindlasti on ka nõukogu öelnud, et kommunikatsioon võinuks veel parem olla,“ lausub ta. „Kui hakata tegema väga suuri organisatsioonimuudatusi, siis oleks pidanud kriisi kõigepealt inimesteni viima. Rääkima, miks peame tegevuse üle vaatama,“ mõtleb Rohumaa juhtkonnast allapoole jääjaid.

Laidveel oli siiski tugev seljatagune, kui tegutses jõuliselt, nagu Rohumaa iseloomustab. Kas peamiselt toetab Rohumaa Laidveed? „Ütleks, et kogu nõukogu,“ kostab Rohumaa. „Oli väga hea kõik alates välissuhetest värske pilguga üle vaadata.“

Uus juhatus pidi otsustama, kas neli korda langenud käibega on struktuur ja inimeste arv õige. „Et äkki see on natuke suur. Andsime vabad käed restruktureerida,“ ütleb Rohumaa.