Erakliinikud ootusärevuses

Milliste parameetrite järgi haigekassa sel korral endale partnerid valib, ei ole veel päris selge. Uusi valikukriteeriume tutvustatakse märtsi alguses haigekassa nõukogule ning algsete plaani kohaselt kuulutatakse valik välja märtsi keskel, kirjutas Meditsiiniuudised.

Just seoses valikukriteeriumite tõttu pöördusid kuu-poolteist enne uut konkurssi haiglavõrgu arengukava (HVA) haigla juhid haigekassa nõukogu esimene Jevgeni Ossinovski poole. Nad soovisid hoida ära selle, mis juba eelmisel korral valdava osa lepingule kandideerijate seas hämmeldust ja pahameelt tekitas.

Nimelt said eelmisel konkursil ka tegevusajaloota ettevõtted kandideerida haigekassa lepingule. Kirja allkirjastanud haiglate liidu juht Urmas Sule märgib, et konkurentsi vaatevinklist ei ole õiglane, et finantsriske kandev opereeriv ettevõte konkureerib alles paberil eksisteeriva ja lubadusi andva ettevõttega. Ebaõiglusele ettevõtlusajaloota ettevõtete konkureerimisel viitavad oma hiljutises kirjas haigekassale ka erakliinikute Ortopeedia Arstid ja Taastava Kirurgia Kliinik juhid.

Leping kadus või vähenes oluliselt muudelgi erialadel. Saarma meenutab, et toona nelja aasta eest sai partnerite valikukriteeriumite kohta tehtud haigekassale palju kriitikat. Näiteks võeti konkursil kandidaadilt punkte maha, kui haigekassa oli eelmisel lepinguperioodil ettekirjutusi teinud. Seejuures pole vahet, kas ettevõttel on aastas 100 ravijuhtu või 10 000. "Kas saja juhuga raviasutus, kellele ei ole ettekirjutusi tehtud, on parem kui 10 000ga, aga kus on üks ettekirjutus?" küsib ta. Sama on ravivigadega – erialati on nende esinemise risk erinev, ent eksimuse tuvastamisel ühel erialal võetakse hindamisel punkte maha ka kõigil teistel erialadel, kus lepingut taotletakse. "Sellega luuakse teadlikult eelis ühe erialaga ja ajaloota raviasutustele mitmeprofiilse, suurte töömahtudega raviasutuse ees," ütleb Saarma.

Ehkki sel aastal pakkumisele tulevaid erialasid veel teada ei ole, kinnitab Saarma, et tahaks jätkata kõikidel erialadel, kus ollakse tugevad ja haigekassale pikaajaline lepingupartner. See on ka majanduslikult oluline, et kliinikul oleks võimalik plaane teha.

Näiteks peaks sel aastal valmima Fertilitase majas esmatasandi tervisekeskuse korrus, millest vähem kui pool katab ELi abiraha, ülejäänud tuleb kliinikul endal panustada. Samuti on koos vallaga kavas ehitada laste ja noorte sotsiaalkeskus, et see omakorda integreerida kliiniku eri- ja perearstiabi tegevusega. Kõik see nõuab rahalist stabiilsust.

Eratervishoiuasutuste liit on Saarma sõnul teinud korduvalt ettepaneku, et valiku puhul tuleks olulise kriteeriumina arvestada ka investeeringuid, mida on tehtud või kavatsetakse teha, ja millist rolli mängib ettevõte piirkonnas, kus teenuseid pakutakse. "Seda enam, et investeeringutega luuakse lisaväärtust tervishoiusüsteemile maksumaksja raha kulutamata," lisab liidu juhatuses olev Saarma.

Haigekassa kedagi ei tõrju

Haigekassa eratervishoiu pildilt väljatõrjumist omaks ei võta. Öeldakse, et riigi vahendeid tuleb kasutada läbipaistvalt, õiglaselt ja kooskõlas õigusaktidega. Nii toimub see kõigis valdkondades, ka ravikindlustuses. "Haigekassa huvi on, et kindlustatud isikud saaksid jätkuvalt kvaliteetset arstiabi ja tagatud oleks igaühe õigus tervisekaitsele ehk jätkusuutlik haiglavõrk," ütleb haigekassa eestkõneleja Katrin Romanenkov. "Oleme üle vaadanud eelmise valiku kriteeriumid ja neid täiendanud," ütleb haigekassa esindaja. "Oleme väga tänulikud kõigile meie partneritele – nii HVA haiglatele kui ka valikupartneritele –, kes meile tagasisidet on andnud. Oleme ka kõik need ettepanekud läbi arutanud ning võimalusel arvestanud," kinnitab ta.

Peamine erinevus võrreldes 2014. aasta konkursiga on Romamenkovi sõnul see, et mullu 1. septembril jõustus uus riigihangete seadus, mis harmoneeris Eesti õigusesse uued Euroopa Liidu riigihangete direktiivid ja millega muudeti ka tervishoiuteenuste kui sotsiaalteenuste hankimise regulatsiooni. Pakkujate vaates on kõige suurem muudatus see, et uus valikumenetlus korraldatakse riigihangete registri kaudu. Uute kriteeriumite väljatöötamisel on haigekassa lähtunud põhimõttest, et hindamise asjaolud oleksid kooskõlas riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega, kõigile arusaadavad ja ühtlasi paremini mõõdetavad.

"Ühelt poolt on riik mures, et Eestile on lapsi vaja, teiselt poolt otsustab haigekassa piirata patsientide ravivõimalusi meie kliinikus vaatamata olemasolevale kompetentsusele, tulemustele ja patsientide soovile," on Sõritsa nördinud. Praegu teeb Elite ainult plaanilisi keisrilõikeid patsientide omafinantseerimisel.

Kvaliteet ja konkurents

"Kahju, et haigekassa lõhkus kvaliteetse ja hästi toimiva sünnitusabisüsteemi," ütleb Andrei Sõritsa. 15 aasta jooksul sünnitas Elites rohkem kui 1400 naist. "Me ei kaotanud kogu tegutsemise ajal mitte ühtegi last, samal ajal Eestis sureb perinataalselt igal aastal üle 50 lapse," toob ta välja. "Haigekassa ei pea oluliseks teenuse kvaliteeti, peamine, et meditsiiniteenus toimuks riiklikus haiglas ja konkurentsi ei eksisteeriks."

Selle asemel et korrastada HVA sünnitusmajad, kus teenus dubleeritakse 20 km raadiuses ja kus dubleerimise tõttu ei jätku personali, hävitas haigekassa hästi toimiva erakliiniku töö, jätkab ta kriitikaga. "See sarnaneb talude hävitamisega kolhooside nimel," on juht nördinud. Elite pidi sünnitusabipersonali tööta jäämise tõttu koondama umbes veerandi personalist. Osa ruume seisab tänini tühjana, sest ümberprofileerimist teha ei ole kuigi kerge. "Oleme ooterežiimil, sest praeguse meditsiinipoliitika juures ei julge midagi planeerida ega investeeringuid teha," nendib Sõritsa.

Haigekassast öeldakse, et sünnitusteenust osutavad Eestis haiglavõrgu arengukava haiglad, kes katavad ära kogu Eesti sünnituste vajaduse. See ei jäta erakliinikutele, nagu Fertilitas ja Elite, suurt lootust lähitulevikuks. "Eesti Naistearstide Seltsi hinnangul, mis tuleb sünnitusabi ja günekoloogia eriala arengukavast, on kvaliteetse sünnitusabi osutamiseks oluline püüda optimeerida teenuse osutamise võrgustikku nii, et sünnitusosakondadele oleks aastas tagatud 500 sünnitust," selgitab Romanenkov. Seega, vajaduse puudumise tõttu ei kuulutata sünnitusabis välja ka valikukonkurssi.

Ivo Saarma on ka naistearstide seltsi juhatuses ja rõhutab, et nii kivisse raiutud see soovitus kindlasti ei ole. "Jah, me näitasime, et majanduslikult, haigekassa hinnakirja arvesse võttes, on võimalik toime tulla 400–500 sünnitusega," räägib Saarma. "See ei tähenda, et peab likvideerima hakkama," lisab ta. Viide oli sellele, et hinnad tuleb üle vaadata. Sünnituse hind peaks olema kõrgem ja riigil tuleb rohkem panustada," rõhutab Saarma.

Andrei Sõritsa on veendunud, et nelja aasta tagune aeg läheb Eesti meditsiini ajalukku kui must ajastu. "Läheb palju aega, enne kui poliitikud ja patsiendid saavad aru, et meditsiini eraettevõtete hävitamine ei olnud hea valik," ütleb ta.