Tööturg survestab tööandjat nuputama uusi äriplaane

Tööjõu nappus ja kiire palgakasv on saanud äriplaanide jätkusuutlikkuse lakmustestiks, kuid loodetavalt aitab tugev majanduskeskkond  inimestel liikuda ettevõtetesse, mille konkurentsivõime põhineb muul, kui vaid madalal tööjõukulul.

Tööhõive ületab buumiaegset taset kaugelt

Eesti tööturustatistika kipub viimastel aastatel pakkuma pidevalt positiivseid üllatusi. Värsked tööjõu-uuringu andmed eelmise aasta lõpu kohta näitavad, et 2017. aasta viimastel kuudel piirdus töötuse määr vaid 5,3%ga. Seega jäi töötus praktiliselt samale tasemele kui III kvartalis, kus sesoonse mõju tõttu on töötus tavaliselt aasta madalaim. Kokkuvõttes annab see 2017. aasta keskmiseks töötuse määraks 5,8%, mis on madalaim tase alates 2008. aastast.

Nüüd, kus inimesi napib ja tööjõukulud kiiresti tõusevad, selliste äriplaanide suhteline tasuvus väheneb. Ideaalses maailmas peaks see suurendama ettevõtjate motivatsiooni mõelda välja uusi äriplaane, mis lubaksid toota kallimaid tooteid väiksema hulga inimestega. Kahjuks ei toimu sellised muutused kuigi kiiresti. Samuti puudub selle nähtuse mõõtmiseks, vähemalt lühiplaanis, piisavalt täpne tööriist. Laialdaselt kasutatav tootlikkuse mõiste, mis väljendab palkade ja kasumite summa jagatist töötajate arvu või töötundidega, sõltub sageli enam muudest teguritest, kui tegelik äriplaanide "kvaliteet". Kui 2016. aastal oli ettevõtete nigela kasumlikkuse tõttu madal ka tootlikkus, siis eelmise aasta kiire majanduskasv parandas seda oluliselt. Samas on raske uskuda, et Eesti ettevõtluses oleks aastaga toimunud tohutu hüpe väärtusahelas.

Soome tööturg tugevneb

Tööjõunappust on viimastel aastatel aidanud kompenseerida varem välismaal elanud eestlaste tagasiränne. Kõige arvukamalt on naasjaid Soomest. Ametlikule rändestatistikale lisanduvad veel inimesed, kes on Soomes tööl olnud ajutiselt, kuid nüüd leidnud kodumaal paremat rakendust. Ühelt poolt on seda trendi tagant tõuganud Eesti tööturu kiire areng. Teisalt ei ole vähe tähtis, et põhjanaabrite majandus ja tööturg on samal ajal kiratsenud. Pärast esialgset finantskriisist taastumist pöördus majandus 2012. aastal uuesti langusesse ja tõsisemast kasvust sai seal uuesti rääkida alles 2016. aastal.

Kriisi sügavust iseloomustab fakt, et prognoositavalt taastab Soome majandus oma 2008. aasta mahu alles tänavu, 10 aastat hiljem. Töötus saavutas reguleeritud Soome tööturul 9,5%ga tipu 2015. aasta keskpaigas, kuid uutele värbamistele tähendas ebakindel keskkond selget eid. Pea külmununa on püsinud ka palgad, millega on, küll vastumeelselt, nõus isegi ametiühingud, et taastada majanduse konkurentsivõime.

Reformide ja Euroopa kiirema majanduskasvu tuules on olukord Soomes paranemas. Mullu ületas Soome majanduskasv 3%, mis on üle aastate kiireim tase. Ka töötus on alanenud 8,4%ni. Mullu taastas Soome oma staatuse Eesti peamise ekspordipartnerina ja sealse turuga seotud ettevõtteid võib ilmselt lugeda tuhandetes, mistõttu on majanduse taastumine meie jaoks mõistagi kasulik.

Niivõrd ühene pole lugu aga sealse tööturuga. Prognoositavalt hakkab Soomes pikemas plaanis kiirenema ka palgakasv, mis peaks 2019. aastaks jõudma 2,5%ni. Kõrgema palgataseme tõttu võrdub see eurodes mõõdetuna aga umbes 6-7% palgakasvuga Eestis, mis võib taas hakata suurendama eestlaste soovi käia tööl teispool lahte.