Metsafirmad tahavad maksukorra ringi teha

Praegu peab metsaomanik raieõiguse müügil tasuma nii tulumaksu kui maamaksu, metsamaterjali ostul-müügil on aga levinud ümbrikus maksmine. Sarnases seisus oli hiljuti ka üüriturg, kus valdav osa tulust liikus mustalt. Et üürileandjad ka maksu maksaks, kehtib eelmisest aastast saadik uus kord, mille järgi võib füüsiline isik enda üüritulust kulude katteks 20% maha arvata. Tulemustega ollakse rahul ning nüüd leiavad metsandusinimesed, et korda tuleks teha ka metsaturg.

Maksumuudatuse mõtte käis Äripäeva raadios välja metsamüügioksjoneid korraldava Timberi metsaspetsialist Kristel Asmer. Tema sõnul ei ole õige, kui üksikisik peab raielt 20% tulumaksu tasuma. „Riik võiks tagasi tõmmata,“ ütles Asmer ja märkis, et metsaomanik on küll aldis maaparandusega tegelema, kuid samas peab raieõiguse müügilt tasuma nii tulumaksu kui maamaksu ehk siis kulusid on liiga palju. „Talle ei jäägi suurt midagi järele,“ tõdes Asmer saates „Metsamajanduse hooandja“. Erametsaliidu juhatuse nõunik Arpo Kullerkupp soovitaski seepeale võtta eeskuju üüritulu maksustamisest.

Kahtlus õhus

„Meie pakutud lahendus on ka oluliselt lihtsam ja bürokraatiavabam metsaomanikule ning meie hinnangul ka maksuametile vähem koormav,“ lisas ta üüritulu maksustamisele sarnasest ettepanekust rääkides.

Muudatuse jõustumisel võiks enda metsi majandama asuda ka need eraisikust metsaomanikud, kes seda seni teinud pole, märkis Kullerkupp. Samuti suureneks turule pakutava puidu hulk.

Tema sõnul oleks ettevõtjate jaoks stabiilsem partner just pidevalt ja säästlikult metsa majandav omanik. Ka jääks metsaomanikele müügist kätte rohkem raha ja nad oleks valmis metsa istutama, see aga suurendaks omakorda taimetootjate ja istutusteenuse pakkujate turgu, loetles Erametsaliidu esindaja plaani plusse.

Samuti aitaks muudatus Kullerkupu hinnangul vähendada metsaomanike ahvatlust võtta vastu musta raha. „Hea näide on Lätist, kus pärast sarnase süsteemi kehtestamist vähenes oluliselt varimajanduse osakaal metsasektoris. Kindlasti ei ole mõju meil nii suur, kuna Eesti metsasektoris on varimajanduse osa väiksem,“ rõhutas ta.

„Praegune maksukeskkond pigem soosib füüsilisest isikust metsaomanikku müüma metsa koos maaga. Me leiame, et eesmärk võiks olla, et metsaomanik majandaks oma metsa jätkusuutlikult ning maksusüsteem ei pärsiks seda,“ lausus Kullerkupp.

Korralikum mets

Metsavarumisfirma Metsamaahaldus juht Taavi Raadik toetab nii Asmeri kui Kullerkupu mõtet. „Kõik on õige,“ lausus Raadik. „Tulevikus oleks võimalik paremaid metsi osta, inimesed hakkaks ka rohkem okaspuud istutama,“ lisas ta. See aga tooks kõigile rohkem tulu.

„Inimene müüb praegu kasvavat metsa, järgmisel aastal maksab 20 protsenti tulumaksu. Kui ta müüb 10 000 euro eest, siis jääb ainult 8000 eurot alles ning kui ta peab hiljem metsa istutama, siis summa järjest väheneb,“ nõustus Raadik, et tulu sulab praegu kiiresti.

Rahandusministeerium ei tahtnud ettepaneku sisu otse kommenteerida, öeldes, et maksuerisuste kehtestamine vajab põhjalikku eeltööd probleemi kaardistamiseks, samuti lahenduste analüüsi. Kuna praegu analüüsi sektori kohta pole ja teemat ei ole ka laiemalt arutatud, ei hinda ministeerium pakutud variante.

Keskkonnaminister Siim Kiisler kostis, et Eesti üritab maksusüsteemis luua võimalikult vähe erandeid ja üüriturul on maksudest kõrvalehoidmine lihtsam kui metsandussektoris. Samas nentis ta, et ideed ei tasu maha matta.

„Palk ise ei hüppa metsast laoplatsile, selleks tehakse mingeid kulutusi ja ilmselt on neid võimalik adekvaatselt hinnata, toomata iga kord arvet lisaks,“ sõnas Kiisler, kes ei välista maksumuudatust. „See on kaalumist väärt, aga erandite sisseviimine on väga keeruline ja võtab aega.“

Mida soojem ilm, seda rohkem raha vaja

Kui jätkuvad sellele aastale sarnaselt soojad ja vesised talved, on vaja kulutada rohkem raha maaparandustöödele.

Pea paar nädalat tagasi kuulutasid metsaliidud suure sademete hulga tõttu välja eriolukorra – puitu ei õnnestunud metsast välja vedada. Liidud ei küsinud riigilt raha, kuid erametsaliidu juhatuse nõuniku Arpo Kullerkupu aitaks metsasektoril sooja ilmaga kohaneda muu abi: vaja oleks teha korda kuivenduskraavid ja teed, mis leevendaks oluliselt märja pinnase probleemi.

Peale Eesti tabasid keerulised ilmaolud näiteks Lätit, Soomet ja Loode-Venemaad. Eestis raiuti metsa eelmisel aastal kehva ilma tõttu vähem, kuid Kullerkupu sõnul on veel vara öelda, kui palju raha on metsandussektor kaotas.

Praegu on riik olnud aga tagasihoidlik rahajagaja, näiteks mullune 200 000 eurone toetus oli Kullerkupu hinnangul liiga napp. Lisaks peaks tema sõnul hakkama registrisse kandma eestiaegseid kraave, mida on ehk sama palju kui on juba kirjas.

Keskkonnaminister Siim Kiisler rõhutas, et Kullerkupp ei nimetanud laekuvat euroraha, aga nentis, et kraavivõrgustiku ulatust arvestades on 200 000 eurot tõesti vähe ning tasub mõelda suuremale toele. „Kui vihma sajab rohkem, siis peaksime selles suunas liikuma, on vist korrektne öelda,“ vastas Kiisler.

Raha läheb vaja

Puidutööstusfirma Toftan juht Martin Arula peab summat samamoodi kasinaks. „200 000 eurot Eesti kohta tundub mulle ikka väga vähe. Kõigist meetmetest, kus riik on metsaomanikke toetanud, on need uuendamised või metsahooldustegevused, on efekt olnud ja need on äärmiselt positiivsed. Ma tervitaksin küll maaparandusprojektidele raha eraldamist,“ rääkis ta.

Arula mainis veel ühte probleemi. Nimelt peaks võitlema kobrastega, kes samuti ujutavad metsad üle. „Koprateemaga peaks tegelema kohalikud jahimehed, aga neid kokkuleppeid maaomanike ja metsaomanike vahel kahjuks ei ole.“

Metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja on veendunud, et 200 000 eurot on metsade kuivenduseks vähe. „Kuivendussüsteemid erametsades on tihti amortiseerunud, neid ei ole hooldatud väga kaua,“ kirjeldab Välja olukorda lisades, et on ka mure, et väga tihti ületavad kuivendussüsteemid mitme omaniku kinnistu piire.