Põud ehituskoolides

Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusosakonna direktor Martti Kiisa nõustus Keerutajaga. “Tehnosüsteemide erialadega on seis kurb, sest seal üliõpilaste suurt tungi ei ole,” ütles ta. “Tehnikaülikoolis on spetsialistid olemas, kes seda haridust pakuvad ja meie oleme otsustanud, et täitugu siis pigem sealsed rühmad, ei ole mõtet piiratud arvu üliõpilaste pärast võistlema hakata. Aga kindlasti ei ole see pikaajaline lahendus, selles sektoris on vaja ka rakenduslikku väljaõpet,” lisas Kiisa. Ta avaldas lootust koostöös ehitusinseneride liiduga käima panna kõigepealt täiendkoolituse kursused ja hiljem otsida võimalusi tasemeõppes rühmade avamiseks.

Haridusministeeriumi kutsehariduse valdkonna asekantsleri Ivar Siku sõnul sõltub ehitussektor üsna tugevasti majanduse­ käekäigust. “Majanduslanguse ajal on mahti rohkem koolis käia, majandustõusu ajal palgatakse kõik koolipingist tööle. Siiski­ peab ütlema, et arvuliselt on kutsehariduses lõpetajate arv ehituserialadel viimasel­ viiel aastal veidi kasvanud,” rääkis Sikk.

IT tõmbab gümnasisti rohkem

Ehituses töötab Eestis iga kümnes töötaja, ühtekokku ca 63 000 hinge, ning see annab 8 protsenti SKPst. Inseneribüroo EstKonsult juht ja ehitusinseneride liidu liige Heiki Meos kirjutas uuringus, et ehitusaladel on raske võistelda populaarsete infotehnoloogia või keskkonnatehnikaga, mis praegu haaravad endale suure osa gümnaasiumite lõpetajatest.

Ehitusettevõtjate liidu juhi Indrek Petersoni hinnangul on probleem jälle Eesti ehitusturu suures muutlikkuses, tööjõu nõudlus käib sektoris lainetega ja see vähendab töötajate kindlustunnet tuleviku suhtes. Ühte- või teistpidi on vähese erialase väljaõppega töötajate suur osakaal märk sellest, et Eesti haridussüsteemi võimekus ei vasta tööturu vajadustele.

“Pole saladus, et tehnoloogilise ja juhtimisinnovatsiooni mõistes on mitu teist valdkonda ja välisriikide ehitusmaastik meist paar sammu ees, aga võistlema peab sektor mõlemaga,” kirjutas majandusministeeriumi ehituse asekantsler Jüri Rass. “Ehitussektori kuvand ja tegelik areng peavad tänapäeva võimalusi arvestades kannatama võrdlust nii Skype’i, TransferWise’i kui ka Uberiga,” lisas ta.

Erialaoskuste täiendamise puhul on eriti suur vajadus BIMi täienduskoolituste järele, seda eelkõige töötavatele inseneridele, arhitektidele, geodeetidele ja juhtidele. Selles vallas on ka Martti Kiisa sõnul huvi õpilaste seas palju suurem. “Sektori üks suur kitsaskoht on see, et niinimetatud BIM-spetsialiste on väga palju puudu. Tegelikult on ka huvi nende erialade vastu suur, järjekord täiendõppesse on täiesti olemas ning kas sügisest või järgmisest aastast avame koolis ka BIM õppekavaga rühma,” rääkis Kiisa. Ühes rühmas käib Tallinna Tehnikakõrgkoolis kuskil 35 inimest.

Keerutaja sõnul on vaja rohkem stipendiume. “Meiegi otsisime Tehnikaülikoolis üles ühe poisi, kellele stipendiumi maksta. Ta küll väga ei taha võtta, ei taha liialt end siduda,” rääkis Keerutaja. Tema sõnul oleks vaja ka paindlikumaid õppekavasid ja rohkem täiendõpet. “Me tahaks võimalusi, kus saaksime kokku leppida teooriale kuluva aja ja näiteks meie juures tehtava praktikaaja. Tehnikakõrgkoolis õppijatega võiks küll sellist koostööd teha,” pakkus ta.