Tagasilöök kaubanduses ei tähenda majanduslangust

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja viitab statistikaameti andmeid kommenteerides, et novembri jaemüügi languse taga on esialgsetel andmetel aktsiisikaupade müüdud koguste vähenemine. "Kõige suuremat mõju omasid hindadele tanklate müügimahu 9% langus ja supermarketi-tüüpi kaupluste müügimahu 3% vähenemine. Viimast mõjutas tõenäoliselt alkoholipoliitika," märkis Oja. Tema sõnul ei kirjelda jaemüügi langus praegu Eesti majanduse üldist käekäiku, vaid arengut kitsamates valdkondades.

Oja sõnul on jaemüügi kasv olnud aeglane juba mõnda aega ja seetõttu ei olnud novembrikuu langus kuigi suur üllatus. "Viimase aasta jooksul on jaemüügi kasvu pidurdanud hinnatõus. Ehkki palgakasv püsib kiire, on inflatsiooni tõttu reaalpalga kasv tegelikult aeglasem kui möödunud aastal," märkis Oja. Tema sõnul suurenevad sissetulekute kasvuga enam kulutused teenustele ja elamuinvesteeringutele, mis ei kajastu täielikult jaemüügis. Seetõttu võib pikemas vaates jääda jaemüügi kasv majapidamiste sissetulekute kasvule alla.

Inflatsiooni mõju jaekaubandusele

Toidukaupade kaupluste müügitulu vähenes eelmise aasta novembris 2016. aasta novembriga võrreldes 3%, märkis statistikaamet. Nende kaupluste müügitulu vähenemisele avaldas mõju toidukaupade jätkuv hinnatõus.

Kaspar Oja sõnul vaatab alkoholi müügimahu vähenemine vastu erinevatest andmeallikatest. Ta märkis, et novembri kohta on veel vähe andmeid, kuid oktoobris vähenes joogitööstuse müügikäive koduturul 16% ja eksport kasvas 25%. Jookide eksport Lätti kasvas sellest siiski märksa kiiremini. Oja lisas, et kolmanda kvartali jaemüügistatistika kaubagruppide lõikes peegeldab sama: alkoholi ja tubakatoodete jaemüügimaht vähenes 11 protsenti. Samas ei olnud langus laiapõhjaline, sest toiduainete jaemüük ilma alkoholi ja tubakata kasvas 5%.

Rimi tegevjuht Vaido Padumäe sõnul ei üllata müügitulu vähenemine väga suurelt, sest müügitulu langust püsivhindades on olnud näha terve eelmise aasta jooksul. Tema sõnul jätkub üldine müügilangus suure tõenäosusega ka edaspidi. „Palju sõltub toidukauba puhul maailmaturu hindadest, aga ka puu- ja köögivilja saagikusest. Alkoholi ja tubaka aktsiisitõusud annavad kindlasti samuti väga olulise tõuke müügilanguse jätkumisele,“ ütles Padumäe. Ta lisas, et oma mõju annab ka lätlaste otsus alates sellest aastast langetada puu- ja köögivilja käibemaksu. See tähendab Padumäe sõnul, et Lõuna-Eesti elanikel on sealpool piiri soodsam teha igapäevaseid oste.