Piinarikas teekond Eestisse tööle

Olenemata sellest, mis valdkonda välisspetsialist Eestisse tööle tuleb, on probleemid kõigil samad – dokumentide vormistamine on keeruline ja aeganõudev, üürikorterit on raske leida ning vähe on ingliskeelset infot.

Pipedrive'is tootejuhina töötav Venezuelast pärit Maria Lasprilla ütles, et paljud firmad ei tea, mida välisriigist võetud töötajaga edasi peale hakata, näiteks milliseid dokumente tuleb esitada, kuhu ja millises järjekorras. Lasprilla tuli Eestisse tööle kümme aastat tagasi ja pärast seda on aidanud oma kahel vennal Eestisse tööle tulla. Lisaks on ta näinud, kuidas kolleegid siin sisse elavad. Ta on veendunud, et Eestisse tööle ja õppima tulijaid on aina enam, aga lihtsamaks pole asjaajamine palju muutunud. „Kui uus töötaja tuleb Euroopa Liidu riigist, on lihtsam. Vastasel juhul tuleb arvestada, millised on Eesti ja konkreetse riigi omavahelised kokkulepped,“ märkis Lasprilla.

Tallinna Ülikoolis töötab sel õppeaastal 58 välisriigist pärit inimest. Ülikooli personalitöö peaspetsialist Merje Olm ütles, et kõige rohkem vajatakse abi elamisloa taotlemisel ja Eestis töötamise registreerimisel. „Lisaks oleme aidanud isikukoodi saada, üürikorterit leida ja elanike registrisse kanda ning selgitanud maksusid,“ märkis Olm. 

Korterit on raske leida, sest ingliskeelsetele päringule tihti ei vastata. Maria Lasprilla tunnistab, et välismaalastele ei taheta korterit üürida. Seepärast otsib kollektiiv uuele töötajale korterit alati tutvuste kaudu „Mulle tundub, et välismaalasele korteri üürimises nähakse riski. Me ei tea, kas kardetakse, et nad lihtsalt lahkuvad,“ ütles Lasprilla.

Leelia Rohumaa lisas, et nemad võtavad ise üürileandjaga ühendust ja kinnitavad, et välismaalane asub nende juurde tööle. Lisaks on nad aidanud üürilepinguid tõlkida. Rohumaa sõnul on nendega ühendust võtnud ka kinnisvarafirmad ning pakkunud üürikortereid uutes valmivates majades. "Aga siin me pole kaubale saanud, sest inimestel on soovid oma kodu asukoha suhtes: mõni eelistab Kadriorgu, teine Kalamaja ning mõnele sobib Kristiine,“ märkis Rohumaa.

3. komistuskivi. Perearsti nimistusse mahtumine

Maria Lasprilla meenutab, kui raske oli perearsti leida.„Mul soovitati läbi helistada oma kodulähedased keskused ja uurida, kas keegi perearstidest saaks võtta mind oma nimistusse,“ meenutab Lasprilla. Enamus keskustest vastas kohe, et ühegi arsti nimistus ruumi ei ole. „Mul oli pingpongpalli tunne, sest järjest põrgatati mind edasi järgmisse kohta,“ ütles Lasprilla. Lõpuks aitas sõbra sõber, kes teadis tohtrit, kes rääkis inglise keelt ning kes oli valmis võtma veel ühe patsiendi oma nimistusse juurde.

Leelia Rohumaa sõnul on raske leida ka lasteaiakohta või kooli. „Koostasime nimekirjad lasteaedadest ja koolidest, kus töötajate lapsed saavad haridust omandada inglise keeles. Kahjuks neid valikuid väga palju ei ole.“