Ohtlikud näited riigiabist: maksudega mängimine ja Estonian Air

Estonian Airi näide: kas riik annab lihtsalt raha või tegutseb nagu investor?

Esimese kriteeriumi järgi on riigiabiga tegemist siis, kui abi antakse riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest. Siin aitab Tamme sõnul asja näitlikustada Estonian Airi juhtum. Ta tuletas meelde, et Estonian Airis oli riigi osalus alla poole ja ülejäänu jagunes erinevate investorite vahel.

„Kui riik tegutseb erainvestori printsiibil, siis see ei ole riigabi. Esimesed meetmed, mida riik rakendas, olid kapitali sissemaksed. Samal ajal tegid sissemakseid erainvestorid. Niisiis võiks väita, et see ei olnud riigiabi. Esimese meetme puhul osalesid kapitali sisse maksmises nii riik kui ka teised omanikud," rääkis Tamm.

Keeruliseks läks asi aga kõikide edasiste sissemaksetega, kus iga korraga hakkas erainvestorite osa vähenema. Eriti markantseks muutus asi siis, kui investeerimispank Cresco loobus osalusest – selle asemel et raha sisse maksta. "Aga kui erainvestor samadel tingimustel ei osale, siis on tegemist riigi sekkumisega. Selle põhjal otsustas Euroopa Komisjon, et igal juhul oli tegemist riigiabiga, seal ei saa kahtlust jääda,“ tõdes advokaat.

Ühtlasi on võimalik üksikettevõttele abi anda põhimõttel one last time – see on ühekordne kindel päästekava, mis aitab raskustes ettevõtte turuga kaasa. „Aga riik sekkus Estonian Airi puhul mitu korda. Valuliseks teeb asja see, et samal ajal toimusid ka airBalticu kapitali sissemaksed, aga airBaltic suutis Euroopa Komisjonile ära näidata, et seda tehti ühe kindla plaani alusel, mida jälgiti, kuigi seda ka korduvalt muudeti. See näitab, kui palju on Euroopa Komisjoni poolel reeglite tõlgendamise ruumi,“ rääkis Tamm.

Põlevkivi, maksuerisused ja Apple: kes abist võidab?

Teise kriteeriumi järgi on tegu riigiabiga, kui abil on valikuline iseloom – see tähendab, et abi pole mõeldud kõigile, vaid konkreetsele ettevõttele, ettevõtjate grupile või kindlate kaupade tootmiseks.

"Ekskursioon põlevkivisse. 2011. aastal olid riigil plaanid teha elektrituru seaduse muudatused, mis toetaks põlevkivi tootmist. Tegemist on valikulise kriteeriumi täitmisega – meede, mis puudutab ühte väga kitsast ettevõtete ringi. See kaasus käis Euroopa Komisjonist läbi, aga kuna siin nähti, et komisjonis alustati menetlust, võeti asi tagasi,“ rääkis Tamm.