Mitu haiglat Eestisse mahub?

Tulevase Tallinna Haigla eestvedaja Sven Kruup ütleb, et Viik kordab vaid seda, mida ligi 20 aastat tagasi ütlesid haiglavõrgu arengukava HVA koostanud väliseksperdid. Aktiivravi haiglate areng liigub ravikeskuste ehk tehnoloogiakeskuste kontsentreerumise suunas ja esmatasandi arstiabi areng jälle vastupidiselt kogukonnale lähemale. “Muutuste katalüsaatoriks on sealjuures personali arvu vähenemine, tehnoloogia võimsuse ja hinna kasv ning patsientide teadlikkuse ja vajaduste kasv, samuti vananemine,” võtab Kruup põhisuundumused kokku.

Haiglate Liidu juht Urmas Sule, kes juhib Pärnu haiglat, pole ühe-kahe haigla perspektiivist sugugi vaimustunud. Tema sõnul on liiga kitsas vaade katsuda öelda, mitu haiglat Eestis peaks olema. “Tervishoidu tuleb planeerida võrgustikuna ja võrgustik peab olema üles ehitatud koostööpõhiselt. Üks on aga selge – seal, kus praegu on haiglad, need on maakonnakeskused, peab inimene ka tulevikus 24/7 abi saama,” ütleb Sule. Ta lisab, et milline abi see on ja kuidas saab on korraldatud, on eraldi väljakutse.

Sule hinnangul tuleb tervishoiusüsteemi planeerida terviklikult toimiva mudelina, kuhu oleks sisse kirjutatud kõigi tasemete motivatsioon teha koostööd.

Kui Eestisse mahukski ekspertide hinnangul vaid 1–4 haiglat, siis ainuüksi Tallinnas on neid juba neli: Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH), Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK), Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) ja Tallinna Lastehaigla. Mõne aasta pärast peaksid küll ITK ja LTKH liituma Tallinna Haiglaks, kuid ikkagi jääks pealinna kaks suurt haiglat. Kui mõistlik see on?

Tervishoiuekspert professor Raul-Allan Kiivet ütleb, et Tallinna uue haiglakompleksi ehitamine ja sinna Ida- ja Lääne-Tallinna haiglate pädevuste koondamine on igati õige. “Samas tuleks riigi tasemel otsustada tööjaotus PERHi ja Tallinna Haigla vahel, et vältida dubleerimist,” ütleb Kiivet. Ta toob näite, et onkoloogia ja kardiokirurgia koos invasiivse kardioloogiaga on selgelt PERHi pädevus ning silmahaigused ja naistehaigused koos sünnitusega Tallinna haiglate rida. Samuti tuleb ehitusmahtude ja investeeringute planeerimine Tallinna Haigla tarvis teha Põhja-Eesti tervikpilti arvestades ning enne projekteerimisega alustamist. “Kahe keskuse ülalhoidmiseks Tallinnas nimetatud erialadel ei jätku meil tulevikus ei personali ega haigeid, rahast rääkimata,” on Kiivet veendunud.

Valimatult ei saa ühendada

Tsentraliseerimist pooldab ka PERHi juht Agris Peedu, kes toetas seda protsessi riigireformi raames juba rahandusministeeriumis töötades. “Loomulikult ei saa valimatult kõike ühendada ning analüüs peab olema põhjalik. Esmalt – näiteks Tallinnas asuvate haiglate tsentraliseerimine administreerimise tasandil. Siin näen kindlasti võimalusi ja nõustun Ado Viigiga,” ütleb Peedu.

Esmalt peab ta vajalikuks linnahaiglad ühendada ja teiseks jääb talle arusaamatuks, miks need üldse kohalikule omavalitsusele kuuluvad, kui linn eraldiseisvalt haiglatesse ei panusta ja raha tuleb ikkagi vaid haigekassa kaudu riigilt. Küll võiksid aga omavalitsuse esindajad jääda haigla nõukogusse.