Poliitkorruptandid võtsid Narva ehitushangetelt kümnist

Volikogu mõjuka liikme Fjodor Ovsjannikovi ning endise abilinnapea Andrei Filippovi hiljuti jõustunud süüdimõistev kohtuotsus koos mahukate uurimismaterjalidega paljastab ehedalt, kuidas linna ehitushangetel kestis aastaid valitud ettevõtjatele loodud süsteem, kus ettevõtjad nõustusid saadud tööde maksumusest kümnendiku poliitpättidele ära andma.

Tunnistajate ütluste baasil saab aimu, kelle kaudu ja kuidas linnas asju aeti. Osa kohalikest poliitikutest on praeguseks süüdi mõistetud, osa erinevate uurimiste kadalipust puhtalt välja tulnud ning mõnigi prominentne nimi käis asjast läbi kui süsteemist teadja. Iseloomulik Narva juhtimisele ongi, et kõigil neil poliitikutel on endiselt seljad koos ning ühiselt kandideeritakse seegi kord Keskerakonna nimekirjas volikogusse võimu juurde.

Linn kuulus volikogu „autoriteetsetele“ saadikutele

Küsimusele, miks ameti juht pidi võtma need nimekirjad Voronovilt, tõdes Nikolajev, et Voronov oli Aleksandr Moissejevile lähedalseisev isik ning Moissejev kuulus nende isikute ringi, kes varjatult valitses linnavõimu.

„Väga raske oli selles süsteemis töötada ja mitte olla osa sellest. Kui mina sinna tulin, siis see juba eksisteeris, see tähendab, ma ei oleks olnud võimeline mistahes asjaoludel muutma seda, ning mul oli ükstapuha, kes nende tellimuste jagamise eesotsas seisab,“ tõdes Nikolajev.

Voronovi positsioon läks 2007.a lõpus üle tollasele volikogu rahanduskomisjoni esimehele Ovsjannikovile ning kohalikule ehitusettevõtjale Fanforale.

„Seda ütles mulle Ovsjannikov, et tema hakkab kureerima kogu seda „köögipoolt“, koostama konkursil osalevate firmade nimekirja, määrama kindlaks nende seast võitjad. Teatas, et ise ta sellega tegelema ei hakka, sellega tegeleb tema tuttav, kes oli tol hetkel ka minu tuttav – Gennadi Fanfora,“ kirjeldas Nikolajev.

Enamus ametnikest vastupanu ei osutanud

Mis oleks juhtunud, kui te oleksite keeldunud seda nimekirja vastu võtmast? Nikolajevi sõnul oli sündmuste ahel üsna primitiivne, kuna Fanfora oleks läinud siis Ovsjannikovi juurde ja öelnud, et Nikolajev hakkab vastu. Ovsjannikov oleks aga läinud linnapea juurde ning mõne aja möödudes ta tõenäoliselt ei oleks täitnud enam ameti juhi kohustusi.

Nikolajev märkis, et ametnikest reeglina absoluutne enamus eelistas vastupanu mitte osutada. „Kardeti oma töökoha pärast, arvestades, et Narvas on hästitasustatavat tööd üsna raske leida,“ lisas ta.

Nikolajevi hinnangul oleksid ausa konkurentsi korral ehitustööd läinud linna rahakotist ka ligi kolmandiku võrra vähem maksma. Tegelikkuses see nii ka aastaid hiljem juhtus.

Nikolajev küll kaotas oma töö, kui kapo ta pistise võtmise tõttu kinni pidas ning hiljem mõistis kohus ta kokkuleppemenetluses ka süüdi.

Ovsjannikov ja Fanfora leidsid aga uueks ameti juhiks Tamara Luigase, kes alguses võttis samamoodi nimekirju vastu. Neid edastas ka tema tollane otsene ülemus abilinnapea Andrei Filippov. Sisseelamise järel hakkas aga Luigas käskudele vastu.

Linn on jagatud

Luigas võttis tööle juristi, kes hakkas ette valmistama nii linna- kui ka linnavara- ja majandusameti hankekorra eelnõud. Kuid siis ilmus juristi juurde Fanfora, jutuga, et süsteem töötab ja pole vaja siin teha mingit isetegevust. Vastasel juhul jurist vallandatakse. „Narva linn on jagatud, Moissejev kureerib kultuuriosakonda ja kommunaali, Ovsjannikov kureerib ehitust,“ kirjeldas Luigas kohtus, mida Fanfora oli rääkinud ameti juristile.

Kokkuleppemenetluses end süüdi tunnistanud Fanfora tõdes kapos ülekuulamisel, et „jah, mina olen vahendanud Fjodor Ovsjannikovile nn „otkati“ ehitusettevõtjatelt, kes osalevad Narva linna korraldatavatel riigihangetel. „Otkati“ summa oli selle süsteemi kohaselt 10 protsenti konkreetse hanke maksumusest, millest 75 protsenti andsin ma alati Ovsjannikovile ning 25 protsenti jättis ta minule,“ lisas Fanfora.

Aastaid kestnud kohtumenetlus Ovsjannikovi, Filippovi ja ehitusettevõtjate üle lõppes hiljuti nende lõpliku süüdijäämisega, kui riigikohus ei võtnud kassatsioonikaebusi menetlusse. Ringkonnakohtus märkis oma otsuses, et arvestades toimepandud kuritegude iseloomu ja organiseeritust, oleks rahalise karistuse määramine ebaotstarbekas. Leebed karistused ei ole üldpreventiivses mõttes karistuse eesmärke ametialastes kuritegudes saavutanud, leidis kohus.

Tingimisi vangimõistmisest hoolimata kandideerivad nii Ovsjannikov kui ka Filippov Keskerakonna nimekirjas uuesti volikogusse. Kohtuasja toimikute sisu ei jäta kaksipidi mõistmist, miks Narvas on oluline saada volikogusse. 

Kamraadide kuritegudele hinnangut ei anta

Keskerakonna Narva piirkonna liidrid on kriminaalide kandideerimisest rääkimisel valinud teema pisendamise ning vastutuse valijate õlgadele lükkamise retoorika.  

Nii rääkis partei piirkonna üks asejuhtidest Andrus Tamm hiljuti ETV saates Foorum, et ühe väga ammuse eksimuse pärast ei peaks inimesi karistama ja mitte lubama neil kandideerida. Ka erakonna Narva nimekirja esinumbri Mihhail Stalnuhhini arvates peaks laskma valijatel otsustada, kas kriminaalkaristusega poliitikud sobivad linna juhtima või mitte.

„Mina pole elus kellelegi midagi tasku toppinud ega kelleltki midagi võtnud. Aga ma saan aru nendest ärimeestest, kes surve all tegutsevad ja ei tea, mida teha ja otsivaid kergemaid väljapääse, sest kaevata võid ükskõik kui kaua, mingit kasu sellest pole,“ lausus Stalnuhhin hiljuti Äripäevale pistise pakkumise eest karistatud Aleksandr Moissejevi kandideerimise kohta. Moissejev polnud aga sugugi tavaline Narva ärimees, vaid kohalike võimulolijatega erinevate tehingute ja isiklike seoste ämblikuvõrguga seotud peamine niiditõmbaja.

Sarnaselt oli ärist ja poliitikast läbipõimunud Fjodor Ovsjannikov, kes leidis kohtus oma viimases sõnas, et tema tegevus oli suunatud mitte kahju tekitamisele, vaid vastupidi, et seda kahju ei tekiks. „Keerulises majanduslikus olukorras oli vaja lähtuda linna ja linnaelaniku huvidest ja nende vajadustest, seda peabki saadik tegema. Seega oli vaja leida parim firma vähema ajaga ja saada parim tulemus. Samuti, arvestades minu valimiste-eelseid lubadusi, ma lubasin Narva elanikele, et nad saavad tööd ja ma püüdsin sinnapoole jõuda ja elu näitas, et teiste linnade firmad olid alati halvemad kui Narva omad. Kui teha tööd, siis alati tekivad vead, ei eksi see, kes midagi ei tee,“ lausus Ovsjannikov.

Abilinnapea töötas 24 tundi ööpäevas

Andrei Filippov märkis kohtus oma lõppsõnas, et abilinnapeaks saades oli tema aktiivsus suunatud Narva elanike elu paremaks tegemisele. „Töötasin 24 tundi ööpäevas. Nõudsin seda ka alluvatelt. Ma sain sellega hakkama,“ kiitis ta.

Edasi tõdes ta, et tema töö abilinnapeana sattus väga raskele ajale, kus majanduskriisi tõttu tuli kokku hoida iga senti. „Minu meelest on kuritegu see, mis praegu toimub, linnas ei ole peremeest. Ma ei andnud põhjust enda ja linnavolikogu kriitikaks. Minu tööd hindasid ka valijad, kes siis andsid mulle oma hääli. Ma tegin kõik õigesti,“ leidis ta maakohtus.

Varem kapos ülekuulamisel kirjeldas Filippov, kuidas 2011.a alguses kuulutati välja kahe lasteaia remondi hange ning ehitusärimees Sergei Hamitski palus uurida Ovsjannikovi käest, kas viimase firma FN Grupp hakkab konkursil osalema. „Kohtusin Ovsjannikoviga ja andsin talle Hamitski küsimuse edasi. Sama vestluse käigus ütles Ovsjannikov, et nad on juba ära otsustanud, et remondi teevad tema (Ovsjannikovi – toim) firmad,“ rääkis Filippov.