ESMi juht: uus kriis ei jää tulemata

Kas ühisraha peab vastu ka järgmise kriisi? Mis elemendid rahaliidu ülesehituses veel puudu on?

Viimase 5-6 aastaga on juba palju tehtud: institutsioonides, reformidega, järelevalve parandamisega. Loodud on pangandusliit ja viimase instantsi laenuandja riikidele – ESM. Teame, et uus kriis ei jää tulemata. Kuid oleme selleks paremini valmis kui 8-9 aasta eest, mil algas viimane kriis. Nüüd on käivitunud debatt, kuidas rahaliitu vastupidavamaks ja tugevamaks teha. Arvan, et teame juba, millega peame tegelema. Tuleb lõpule viia pangandusliit, kus ühtne hoiusekindlustus on üheks puuduvaks elemendiks. Teine tähtis küsimus on: kas euroala vajab eelarvet. Enamus riike arvab, et see võiks olla. Kuid palju vaidlusi on sellega, milleks. Meil pole eelarvelist võimekust leevendada nn asümmeetrilisi šokke, mis puudutavad vaid 1-2 riiki. Selline puhver ei laseks neil riikidel üldisest kursist liialt hälbida. Osad riigid tahavad rohkem rahaülekandeid, teised puhvrit ka kõiki riike raputavate šokkide vastu nagu 2008-09 kriisis. Ma ei arva, et selleks on midagi eraldi veel juurde vaja, vahendid on olemas. Ja siis on küsimused, kas vajame euroala rahandusministrit või ESMi arendamist euroala valuutafondiks EMF. Tähtsam on siiski esmalt sisus kokku leppida ja siis mõelda institutsioonidele.

Kreeka on veel viimasena abipaketi all. On seal toimunud sisulised muutused, mis võimaldavad tuleval aastal programmist väljuda ja rahaliidus hakkama saada.

Aitasime viit riiki ja neli neist on edulood – Portugal, Iirimaa, Hispaania ja Küpros. Nende keskmisest kiirem majanduskasv näitab, et programmi strateegia töötas hästi. Kreeka on kõige raskem juhtum, sest Kreekal olid suurimad probleemid ja nõrgim riigiaparaat, et reformid ellu viia. Ning 2015. a alguses liiguti poliitikaga vastupidises suunas, millega läksid kaduma 2014. a juba ilmnenud positiivsed arengud.  SKP kahanes uuesti. Kreeka on programmis seitsmendat aastast. Praeguses kolmandas programmis on Kreeka aga oluliselt edenenud. Eriti silmatorkavalt näeb seda eelarvest, kus 15,5%ne defitsiit kriisi alguses asendus mullu ülejäägiga. Avaliku sektori töötajate arv on vähenenud 25%, palku ja pensione on kärbitud. Toimunud on pensionisüsteemi, tervishoiu, maksu, tööturu ja tooteturgude reformid. Kuid veel on palju teha. ESMi programmis on jäänud 11 kuud ja kui nad ülejäänud reformid ära teevad on lootust tuleval aastal väljuda.

Mida tähendab Kreekale võlakergenduse andmine ESMile, mis on Kreeka suurim laenuandja?

Esmalt on oluline meenutada, et Kreeka juba sai 2012. a suure võlakergenduse. Erasektor kandis maha üle 50% põhisummast ja avaliku sektori laenuandjad leevendasid laenude tingimusi. Nii on Kreeka võlgade teenindamise kulud praegu väga madalad. Peapõhjus selleks on, et pea pooled laenud on ESMilt ja meie võtame selle eest vaid sama hinna, mis me ise laenuraha eest maksame. Kuna meie krediidireiting on kõrge, on see väga madal tasu. Nii on pooled Kreeka laenud AAA ja AA+ reitingu hinnaga. See säästab Kreekale aastas 10 miljardit eurot ehk üle 5% SKPst. Selline on teiste euroala riikide solidaarsus Kreekaga. See on suur abi, mis samas ei koorma ühegi euroala riigi maksumaksjaid. See saavutati ESMi loomisega. Ja kuna see jätkub aastaid, on Kreekal võimalus oma võlaprobleem lahendada hoolimata kõrgest tasemest.

Lisaks on euroala rahandusministrid öelnud, et kui on vajadust, on nad valmis kaaluma täiendavat võlakergendust, kui programm tuleva aasta augustis lõpeb. See ei tähendaks nominaalset võlasumma kärbet, kuid võidakse kaaluda madalate võlateeninduskuludega perioodi pikendamist.

Kuidas on ESM toiminud liikmesriikide jaoks kui investeering?