Eesti näeb võtit digimajanduse maksuküsimusele

Esimene eelistus

„Virtuaalne püsiv tegevuskoht oleks meie esimene eelistus,“ rääkis Jegorov. Siis saaks suur osa praegu füüsilise kohalviibimise kohta kehtivaid reegleid toimima jääda. Kontseptsioon on kehtinud juba 150 aastat, reeglid on kõigile tuttavad ja neid osatakse rakendada.

Kui see mõte aga liikmesriikide toetust ei leia, on võimalikud muud lähenemised. Näiteks olukorras, kus keegi müüb reklaami Eesti turul, võiks kehtida kinnipeetav maks, mida oleks võimalik kasutada äriühingu tulumaksu katteks.  Sellisel juhul tuleb aga mõelda ka juba sellele, kuidas see sobitub teiste maksulepingutega, et ei tekiks topeltmaksustamist, jne. Ehk lahendus oleks keerulisem.

Prantsusmaa rahandusminister Bruno Le Maire on öelnud, et Prantsusmaa ja Saksamaa tulevad välja oma ettepanekutega sellest, kuidas maksustada taolisi hiide nagu Facebook või Google ja üldse digimajanduse ettevõtteid. Jegorovi sõnul ei tea ta Prantsusmaa plaanide detaile, kuid sõnastatud eesmärk on kattuv Eesti eesmärgiga – firmad, mis tegutsevad mingi konkreetse riigi turul, peaksid maksma ka äriühingu tulumaksu. Ja see ei puuduta üksnes ettevõtteid Euroopa Liidus – Facebook, Google, AliExpress tegutsevad globaalselt.

Probleem on reeglites

„Küsimus pole selles, et firmad hoiaksid tahtlikult maksudest kõrvale. Probleem on selles, et rahvusvahelised reeglid ei paku nendele ärimudelitele lahendusi,“ ütles Jegorov.

Prantsusmaa on üritanud digimajanduse ettevõtteid maksustada kehtivate tavamajanduse reeglite järgi. Kuid Google’i äsjane kohtuvõit Prantsuse maksuameti üle näitas, et see ei ole lahendus.

Osa riike on üritanud probleemi lahendada sellega, et on kehtestanud digitaalse majanduse ettevõtetele eraldi maksu – näiteks Inglismaa. Kuid see riskib luua olukorra, kus Euroopa Liidus oleks jälle 28 eraldi maksu, mida siis tagantjärele tuleb ühitama hakata, et ettevõtete elu lihtsamaks teha. Kui riike huvitab maksutulu, siis ettevõtete huvi on lisaks bürokraatia vähendamisele ka see, et kõik ettevõtted konkureeriksid turul võrdsetel alustel. Kui digitaalse majanduse ärimudeliga toimiv konkurent on maksustamata, tekib ebaõiglase konkurentsi küsimus.